Täiendava ja alternatiivse meditsiini definitsioon

TAM-mõistega tegeles Euroopa täiendava ja alternatiivse meditsiini (CAM) uurimisvõrgustik, mille nimeks oli CAMbrella ja mis viis aastatel 2010–2012 läbi CAM-i olukorra uurimisprogrammi Euroopas.

Euroopa jaoks määratles CAMbrella projekt CAM-i ehk eesti keeles TAM-i mõiste järgmiselt:

„TAM, mida Euroopa kodanikud kasutavad, esindab teadmistel, oskustel ja praktikatel põhinevaid erinevaid meditsiinisüsteeme ja ravimeetodeid, mis tulenevad  tervise säilitamiseks ja parandamiseks, aga ka füüsiliste ja vaimsete haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, leevendamiseks või raviks kasutatud teooriatest, filosoofiatest ja kogemustest. TAM-teraapiaid kasutatakse peamiselt väljaspool tavapärast tervishoiuteenust, kuid paljudes riikides on mõned teraapiad kasutusele võetud või kohandatud tavatervishoius”.

TAM-i ravimeetodile on iseloomulikud mitmed võtmeelemendid:

Holistiline (terviklik) lähenemine

Enamik täiend- ja alternatiivmeditsiini praktikaid põhinevad holistilisel ehk “tervikliku inimese” lähenemisviisil, st kuidas indiviidi füüsilised, mentaalsed, emotsionaalsed ja vaimsed elemendid on omavahel seotud, et säilitada või taastada heaolu ja tervis.

Terviklikud lähenemisviisid keskenduvad pigem tervele inimesele kui ainult haigusele või haigele kehaosale. Need kaasavad patsiendi täielikult tema haiguse diagnoosimisse ja ravisse.

Paljud patsiendi elu aspektid võivad mõjutada terviseprobleeme ja „kogu individuaalse keskkonna“ mõistmine aitab välja töötada eduka raviplaani. Holistilise teraapia eesmärk on taastada keha, meele ja vaimu harmoonia.

Tervis on täieliku füüsilise, mentaalse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte üksnes haiguse või põduruse puudumine. /Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO)/

Praegu määratletud homöostaas on isereguleeruv protsess, mille käigus bioloogilised süsteemid säilitavad stabiilsuse, kohanedes muutuvate tingimustega. See kontseptsioon selgitab, kuidas organism suudab säilitada enam-vähem püsivad sisetingimused, mis võimaldavad tal muutuva ja sageli vaenuliku väliskeskkonna tingimustes ellu jääda. Kui terve organism puutub kokku füsioloogilise ja vaimse/emotsionaalse stressiga, suudab ta tekitada kaitsereaktsiooni, vähendada võimalikku kahju ja taastada (kohandatud) tasakaal. Kui see toimetulekustrateegia ei ole edukas, võib tulemuseks olla haigus.

See vaatenurk tervisele ja haigustele on TAM-i lähenemisviisi keskne põhimõte ja on viimasel ajal pälvinud tunnustust tavalistes meditsiiniajakirjades (Britsh Medical Journal) esitatud ettepanekus tervise uueks määratluseks kui “võime ise toime tulla eesseisvate sotsiaalsete, füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsetega“. Selle asemel, et tervist defineerida üksnes haiguse puudumisena, keskendub see dünaamiline määratlus vastupidavusele või toimetulekuvõimele, mis säilitab ja taastab inimese terviklikkuse, tasakaalu ja heaolutunde.

Inimese kaasasündinud tervenemisvõime toetamine

Inimest peetakse terviklikuks, kohanemisvõimeliseks elusüsteemiks, millele omast kaasasündinud elujõudu ja vastupanuvõimet haigustele saab stimuleerida, toetada ja tugevdada tervise säilitamiseks või taastamiseks. TAM-teraapiad on peamiselt suunatud asjaomase indiviidi elujõu, vastupanuvõime ja immuunsuse tugevdamisele, vähendades seeläbi vastuvõtlikkust haigustele, aga tegeledes ka juba olemasolevate haigusprotsessidega. Kuna sellised TAM-i lähenemisviisid ei piirdu lihtsalt teatud haiguste käsitlemisega, on nad universaalselt rakendatavad erinevate haiguste all kannatavatele patsientidele. Selline ravi täiendab paljudel juhtudel tavapärast meditsiinilist sekkumist, mis on rohkem haigusele suunatud.

Individuaalne tervishoid ja ravi – ravime inimest, mitte haigusseisundit.

TAM-teraapiad varieeruvad vastavalt individuaalsetele vajadustele, selle asemel, et neid kasutada konkreetsete haiguste raviks, sõltumata sellest, kes kannatab; fookus on pigem inimese kui haigusseisundi ravimisel. Võttes arvesse patsiendi inimolemust ja sotsiaalset konteksti ning individuaalset reaktsiooni mis tahes vaevusele, võimaldab arstil/praktiseerijal kohandada ja individualiseerida ravistrateegiat kogu ravikuuri jooksul, et saavutada tulemust. Individuaalsemat lähenemist on viimasel ajal tunnustatud ka tavameditsiinis ja seda on hakatud nimetama “personaliseeritud meditsiiniks”, mis aga viitab kitsamalt üksikisikute molekulaarbioloogilistele spetsifikatsioonidele, mitte vastavusele patsiendi individuaalsetele vajadustele, nagu seda mõistetakse inimkeskses meditsiinis.

Salutogenees – keskendumine tervist ja heaolu toetavatele teguritele ehk tervisliku elu eeldustele.

Salutogenees on termin, mille on kasutusele võtnud USA meditsiinisotsioloogia professor Aaron Antonovsky. Mõiste kirjeldab lähenemisviisi, mis keskendub pigem inimeste tervist ja heaolu toetavatele teguritele kui haigusi põhjustavatele teguritele. Täpsemalt on “salutogeenne mudel” seotud tervise, stressi ja toimetuleku vahelise seosega. Salutogenees uurib põhjuseid, miks mõned inimesed jäävad ohtlike mõjude korral terveks, samas kui teised, kes seisavad silmitsi sarnaste patogeensete teguritega või muude raskustega, haigestuvad. Seega on tervisedenduse lõppeesmärk tuua esile ja soodustada tervisliku elu eeldusi. Näib, et seda lähenemisviisi biomeditsiini (tavameditsiini) praktikas on katsetatud vaid piiratud ulatuses, kuid see on TAM-i vaatenurga keskne.

Positiivne terapeutiline suhe aitab terveneda ja annab motivatsiooni eluviiside muutmiseks.

Positiivne toimiv partnerlus patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel kaasab patsiendi kaasasündinud tervenemisvõime ja annab motivatsiooni eluviiside muutmiseks tervislikumaks. Sellist positiivset terapeutilist suhet ei tohiks kõrvale jätta kui “platseeboefekti” või “head voodirežiimi”. TAM teenuste pakkujatega kokku puutudes hindavad kodanikud eriti järgmist:

• Empaatiline suhtlemine konsultatsioonidel, kus on rohkem aega kui biomeditsiiniliste kohtumiste puhul
• Enda tervendusprotsessi kaasamine läbi nt otsuste langetamine oma ravivõimaluste ja eneseabistrateegiate võimaluste üle
• Terviklik lähenemine ja inimesekeskne tervishoid
• Selgitavad raamistikud tervise ja haiguste uurimiseks, mis on sageli kooskõlas kodanike endi ettekujutustega tervisest ja haigustest.

Patsiendid annavad kõrge rahuloluhinnangu sellistele kohtumistele.

Isiklik vastutus oma tervise eest. Eneseteadvuse ja oskusteabe arendamine.

Tervena püsimine ja haiguste ennetamine eeldab isikliku vastutuse ja kaasatuse arendamist. Enese eest hoolitsemise kontseptsioon nõuab keskendumist ja mõistmist oma füüsilisele, vaimsele ja emotsionaalsele seisundile ning võimet võtta vajadusel parandusmeetmeid. Patsientide abistamine piisava eneseteadvuse ja oskusteabe väljakujunemisel, mis on vajalik ebatervislike käitumismustrite muutmiseks oma tervise parandamiseks, annab patsiendile märkimisväärselt jõudu. Esiteks võimaldab see inimesel suhteliselt kerget terviseprobleemi ise parandada. Kui seisund on tõsisem, võib osutuda vajalikuks konsulteerida tervishoiutöötajaga, kes saab patsiendiga koos töötada, et võtta taastumiseks vajalikke meetmeid. Sel viisil ei ole patsient passiivne osaleja; patsient ja tervishoiutöötaja teevad partneritena koostööd.

Teadusliku baasi tugevdamine

Uuringuid tehakse selleks, et tugevdada üksikute TAM-meetodite teaduslikku baasi, arendada TAM-i praktikat, tuvastada efektiivsust ja kinnitada selle kliinilist efektiivsust. Oluline eesmärk on muuta see praktika tõhusamaks ja usaldusväärsemaks paljudes tingimustes. TAM-i baas-, kliiniliste- ja tervishoiuteenuste uuringud on kõik olulised, et hõlbustada TAM-i kaasamist ja integreerimist tervishoiusüsteemidesse. Kliiniliste tõendite kogumine tõhususe kohta erinevates kliinilistes tingimustes ning tõhususe ja toimeviiside uurimine suurendab ka teaduslikku usaldusväärsust. Tasuvusuuringud on olulised, et hinnata CAM-ravi mõju tervishoiusüsteemidele ja ravikindlustuskuludele. Uurimistööst lähemalt vaata EUROCAM…