Pärast mitmesuguste taimedega tehtud rohkeid katseid avastas Hahnemann, et lahjendatud ravim aitab organismil haigusega paremini võidelda kui kange rohi ning on seejuures vähem mürgine. Nii arendas ta välja terve hulga suure lahjendusastmega preparaate ning kirjeldas neid mahukates raamatutes.

Homöopaatia on väga individuaalne ja käsitleb inimest tervikuna. Selleks et leida õige ravim, keskendub homöopaat nii patsiendi füüsilisele kui vaimsele tervisele, tema harjumustele ja käitumismustritele. Õige ravimaine leidmine võib aega võtta ja seetõttu on esimese vastuvõtu pikkuseks tund või enamgi. Iniemstel võivad olla sarnased diagnoosid, kuid ravida tuleb täiesti erinevate preparaatidega. Määravaks saavad sealjuures nüansid sümptomites ja see, kuidas patsient neid kirjeldab, aga ka mitmesugused muud tegurid alates eelsoodumustest ning lõpetades keskkonna ja stressiga. See omakorda nõuab, et homöopaat peab olema kõrgel tasemel professionaal, kes omab kutsetunnistust.