Üldine õiguslik reeglistik Euroopas

Euroopa Liidus on liikmesriikide pädevuses regulatsiooni kehtestamine täiend- ja alternatiivmeditsiini (ing. k. CAM- complementary and alternative medicine) praktiseerijatele. Suurem osa liikmesriike reguleerib üksnes meditsiinitöötajate tegevust (osades liikmesriikides on meditsiiniregulatsiooni hõlmatud ka osad alternatiivmeditsiini valdkonnad – kiropraktika, massaaž jne). CAM praktiseerijate tegevuse järelevalve on eelkõige erialaorganisatsioonide või kutsesüsteemi osa.

EL-i üldaktidest puudutab CAM-i:

  • Direktiiv 2011/24/EU (patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius)
  • Direktiiv 2005/36/EÜ (kutsesüsteem)

 TAM regulatsioonid on ELis väga erinevad, et määrata kindlaks, kes võivad praktiseerida, millist kvalifikatsiooni nõutakse ning kuidas teenuseid pakutakse ja rahastatakse. TAM-praktika on üldiselt kas reguleerimata või riikliku tervishoiusüsteemi raames reguleeritud. Mõnes ELi liikmesriigis on valitsuse hallatavad määrused või seadused, mis käsitlevad TAM-i kasutamist üldiselt, mõnes on TAM-i käsitlevad jaotised lisatud nende tervishoiuseadustesse, mõnes reguleeritakse konkreetseid TAM-ravi, samas kui paljud riiklikud tervishoiusüsteemid ei tunnusta ega reguleeri TAM-i üldse.

See ebaühtlane sätestamine tähendab, et kodanikud kogevad reaalseid ja suhtumist puudutavaid tõkkeid, mis piiravad nende juurdepääsu TAM-ile ja selle kasutamist. Selle ebavõrdsuse korvamiseks on ilmne, et võimalikult kiiresti tuleks algatada üleeuroopaline protsess, et käivitada asjakohane reguleerimine TAM-i pakkujate kohta kogu ELis. See protsess peaks võtma arvesse TAM-i meetodite ulatust kogu tervishoiu spektris alates üldisest tervise säilitamisest ja haridusest kuni konkreetse haiguse TAM-ravini. See protsess peaks kulgema paralleelselt praktiliste meetmetega, mida võetakse TAM-viiside integreerimiseks iga liikmesriigi tervishoiusüsteemidesse, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud nõue.

Täpsemat teavet CAM-praktika reguleerimise kohta leiate sellelt lehelt.

 

CAM reguleerimine algas Europarlamendis juba 1990-ndatel. 

1994.a. oli Europarlament eraldanud TAM valdkonna uurimiseks ja edendamiseks eraldanud 1 miljon eküüd (euro eelkäija 1 eküü = 1 EUR)

1997.a. 6.märtsil esitas rühm EU parlamendi liikmeid aruande mittekonventsionaalse meditsiini staatuse kohta. Selle koostas Euroopa Parlamendi Keskkonna-, rahvatervise ja tarbijakaitsekomisjon ning selle vaatas üle ja kinnitas teatud muudatus-ettpanekutega Õigusküsimuste ja Kodanike Õiguste komitee 27.–28. 01.1997. oma  aastakoosolekul.

Vastavat aruannet/raportit Report – A4-0075/1997 saab eesti keelses tõlkes lugeda siit.

Dokumendi originaal on leitav Europarlamendi kodulehel.

 

 

CAMbrella aruanne kirjeldab TAM regulatsioonide olukorda Euroopas järgmiselt:

 Allikas: https://cam-europe.eu/specific-information-cam-regulation/

  • 17 riigis on üldised CAM-i õigusaktid, neist 11 riigis on spetsiifiline CAM-seadus ja 6 riigis on CAM-i jaotised lisatud nende üldistesse tervishoiuseadustesse. Lisaks üldistele CAM-i õigusaktidele on mõnes riigis eeskirjad spetsiifiliste CAM-ravi kohta.
  • 15 algsest ELi liikmesriigist (liitunud EL-iga enne 1996. aastat) on kolmel (Belgia, Saksamaa ja Portugal) üldine CAM-seadus. Taanis on „seadus alternatiivsete praktiseerijate isereguleeruva registreerimissüsteemi kohta”. Nendel neljal riigil on spetsiifiliste CAM-ravide kohta täiendavad eeskirjad.
  • Kümnes algsest ELi liikmesriigist on eeskirjad konkreetsete CAM-ravi kohta. (Austria, Taani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Luksemburg, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik). Iirimaal ei ole konkreetseid eeskirju ühegi CAM-ravi kohta.
  • Kõigil neljal EFTA riigil (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) kehtivad üldised CAM-alased õigusaktid. Islandil, Liechtensteinis ja Norras on CAM-i seadused ning Šveits on reguleerinud CAM-i oma üldistes tervishoiualastes õigusaktides.
  • 2004. aastal ELiga ühinenud kümnest riigist kolmel on üldised CAM-alased õigusaktid. Ungaris ja Sloveenias on CAM-seadus ning Maltal on üldised CAM-alased õigusaktid sisalduvad nende üldistes tervishoiualastes õigusaktides. Ülejäänud seitsmel 2004. aastal ühinenud liikmesriigil (Küprosel, Tšehhi Vabariigil, Eestil, Lätil, Leedul, Poolal ja Slovakkial) on eeskirjad spetsiifiliste CAM-ravi kohta.
  • Kahel uuel liikmesriigil, mis ühinesid ELiga 2007. aastal, Bulgaarias ja Rumeenias, kehtivad nii üldised CAM-alased õigusaktid kui ka spetsiifilised CAM-ravi eeskirjad.
  • Neljal kandidaatriigil on erinevad regulatsioonid. Makedoonias kehtivad üldised CAM-i õigusaktid, kuid mitte ühtegi CAM-seadust. Türgil on mõned spetsiifilised CAM-ravi eeskirjad ning Horvaatial ja Montenegrol puuduvad CAM-i eeskirjad. Montenegros on käimas CAM-seadus. (Island on samuti kandidaatriik, kuid sisaldub selles aruandes EFTA jaotises).
  • Kõigil kolmel potentsiaalsel kandidaatriigil on mõned üldised CAM-eeskirjad. Serbial on CAM-seadus, Albaanial ning Bosnial ja Hertsegoviinal on üldiste tervishoiualaste õigusaktide raames mõned üldised CAM-eeskirjad. Bosnias ja Hertsegoviinas on väljatöötamisel CAM-seadus.
  • CAMbrella aruanne “CAM-i õiguslik seisund ja reguleerimine Euroopas. Osa I – CAM-i eeskirjad Euroopa riikides” annab täpsemat teavet. See on saadaval siin.

 

Riikidepõhine lühiülevaade

Saksamaa

Heilpraktikergesetz” (HeilprG) sätestab nõuded alternatiivmeditsiini praktiseerijale (al 1939).

  • Praktiseerijad võivad olla nii arstid kui mitte-arstid. Mitte-arstid peavad olema eraldi tunnustatud. Eraldi litsentsi vajavad naturopaatia, akupunktuur, homöopaatia, manuaalne meditsiin, füsioteraapia.
  • Litsentsi saamiseks tuleb läbida eksam, andmed registreerida riiklikus registris ja vastata erinevatele nõuetele (vanus alates 26 a, kodakondsus jne)

Soome

The Health Care Professionals Act sätestab nõuded alternatiivmeditsiini praktiseerijale.

  • Praktiseerida võivad nii arstid kui mitte-arstid. Terviseamet teostab järelevalvet üksnes meditsiinitöötajate üle. Meditsiinitöötajatega samaväärse staatusega on kiropraktikud, osteopaadid, massöörid ja füsioterapeudid, kelle üle teostatakse samuti järelevalvet.
  • Teiste praktiseerijate osas järelevalvet ei teostada

Rootsi

Hälso-och sjukvårdslagen (1982:763) (The Health and Medical Service Act) sätestab nõuded alternatiivmeditsiini praktiseerijale.

  • Regulatsioon puudutab üksnes meditsiinitöötajaid.
  • Meditsiinitöötaja võib praktiseerida/soovitada CAM teraapiaid, eelduseks on patsiendi ohutus ja soov.

Läti

  • Akupunktuuri, antroposoofilise meditsiini ja homöopaatiaga võivad tegeleda üksnes meditsiinitöötajad. Samuti on meditsiini reguleerivate õigusaktidega reguleeritud osteopaatia ja ayurveda.
  • Muude teraapiavormide osas tegevus- või järelevalvepiiranguid ei ole

Taani

Sundhedsloven and “Lov om autorisation af sundhedspersoner og om sundhedsfaglig virksomhed” sätestab nõuded alternatiivmeditsiini praktiseerijale.

  • Reguleeritakse sisuliselt vaid kiropraktikute ja füsioterapeutide tegevust. Muud alternatiivmeditsiini praktiseerijad (mitte-arstid) võivad ennast registreerida riiklikus registris
  • Muid tegevuspiiranguid ei seata

Ühendkuningriik

  • Alternatiivmeditsiin, mis jääb väljapoole tavamedistiini on reguleeritud erialaseltside poolt. Riiklikke piiranguid ei ole.
  • Erinevad alternatiivmeditsiini erialaoganisatsioonid korraldavad praktiseerijate koolitamist, hindamist ja registreerimist.
  • Briti Riiklik Tervishoiuteenistus soovitab Mindfulness (ärksameelsuse) meditatsiooni inimestele, kes kannatavad kergekujulise või mõõduka depressiooni all, sest on leitud, et see on sama tulemuslik, aga odavam kui pikaajalised antidepressantide kuurid (6).

Norra

OV-2003-06-27-64 Lov om alternativ behandling av sykdom mv sätestab nõuded alternatiivmedistiini praktiseerijale

  • Alternatiivmeditsiini võivad praktiseerida nii arstid kui mitte-arstid.
  • Osaliselt onvaldkond reguleeritud kutsesüsteemiga

Holland

  • Nii arstid kui mitte-arstid võivad praktiseerida alternatiivmeditsiini
  • Riiklik järelevalve puudutab üksnes seaduses – Individual Health Care Professions Act – nimetatud arste

Allikad

  1. Wiesener, S, , Falkenberg, T, Hegyi, G, Hök, J, Roberti di Sarsina, P, Fønnebøm V :
    Legal status and regulation of CAM in Europe. Part I – CAM regulations in the European countries (2012) http://www.cam-europe.eu/dms/files/CAMbrella_Reports/CAMbrella-WP2-part_1final.pdf
  2. Euroopa Parlamendi raport 1997 A4-0075/97 http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A4-1997-0075+0+DOC+XML+V0//EN
  3. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/24/EL, 9. märts 2011,patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:088:0045:0065:ET:PDF
  4. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2005:255:0022:0142:et:PDF
  5. Complementary Medicine (CAM) Its current position and its potential for European healthcare http://www.camdoc.eu/Pdf/CAM_brochure2008.pdf
  6.  NHS Choices, Mindfulness, 2016: http://nhs.uk/conditions/stress-anxiety-depression/Pages/mindfulness.aspx. Külastatud 26.okt.2016