Miks me haigestume?

Autor: | 31. juuli 2021 | Artiklid | 1 comment

 

Teame, et tervise hoidmiseks on vaja puhata, kuid puhkuseks pole aega. Teame, et on vaja liikuda, kuid sobivat kohta ja hetke päevaplaanis pole. Teame, et alkoholi ja stressi tuleb vältida, et tuleb süüa vitamiine, vaktsineerida ennast. Kuid ikkagi pole me päris kindlad, kas see kõik aitab, sest oleme märganud, et haigeks jäädakse ikkagi. Ka väliselt väga tervislikult elavad inimesed on haigestunud vahel üliraskelt.

Kui tahame elada tervislikult, siis peaksime elama ühes rütmis oma kehaga, selle võimetega , energiatega.

Käesoleva ajastu areng ja võimalused ning meie eluviisid on hoopis teises rütmis, kui see meeldiks miljonite aastate jooksul välja arenenud immuunsüsteemile. Tehnika areng pole andnud meile aega juurde, vaid on seda olulisel määral ära võtnud. Pidev ajapuudus, ebapuhas õhk, toiduained, kemikaalid, elektromagnetiline kiirgus, rohke reisimine – see sunnib immuunsüsteemi pidevale ülepingutusele nõudes olulisel määral meie energiat ja elujõudu. Meie immuunsüsteem kaitseb meid, püüab kohaneda kõige mittesobivaga, kuid see pidev välisvaenlase tõrjumine on organismile tervikuna kurnav – keha ei suuda kohaneda. Pidev ülepingutus ja väsimus tekitavad omakorda rahulolematust ja stressi.

Seega: meie kehad töötavad suure osa päevast programmis „võitle või põgene“. Me oleme nagu sõjas. Justkui mõistame seda, kuid sellest tsüklist ise välja tulla ei saa. Valdavalt selgitame me oma olukorda mõistetega „midagi pole teha“, „teisiti ei saa“, „ma pean“ jne. Keha ei saa võitlemise programmi vahetada „puhka ja seedi“ – programmi vastu, mille ülesanne on keha taastamine ja tasakaalustamine.

Kiirustamise tõttu pole meil aega ennast ravida. Mugav on kasutada valusid allasuruvaid tablette või keha ergutavaid aineid. Pidev adrenaliini üledoos stressi ja toniseerivate ainete tõttu ning ravimite rohkus pumpab meie kehasid pikapeale tühjaks mõjutades tervist ja elujõudu pikemas perspektiivis. Kui seda märgatakse või tunnistatakse on tihti liigagi hilja, kui kurnatus on esile kutsunud tõsise ravimatu haiguse.

Kuidas „rattast“ välja tulla ja „programmi“ vahetada?

Kõigepealt on vaja sinu teadlikkust oma olukorrast ja keha vajadustest. Arusaama, mis on tegelikult sinu jaoks oluline. Millist tulevikku sa soovid. Sa hoiad ja hooldad oma kodu, autot, aiamaad, nutiseadmeid. Sinu keha vajab oluliselt paremat hooldust, sest seda sa välja vahetada ei saa.

Enamus idamaiseid praktikaid mõjutavad meie organismi leebelt ja olulisemalt sügavamal, rakuenergeetika tasandil. Teraapiad muudavad ja tasakaalustavad keha energiate liikumist, mõjutavad mitte ainult füüsist vaid ka psüühilist tasakaalu. Tulemusena tunneme, et meel  rahuneb, organism hakkab puhkama, seedima ning jõudu juurde saama. Jõu lisandumine äratab meie sisemise isetervendusvõime, oma isikliku doktori, mis alistab haigused. Immuunsüsteem suudab jälle kohaneda muutustega, vastata välistele rünnakutele. Meie meel ja kontsentreerumine paranevad, enesekindlus taastub. Inimene tuleb „rattast“ välja ja suudab hakata oma elus muutuseid tegema.

Üheks leebemaks ja mõnusamaks organismi taastajaks ja haiguste ennetajaks on Jaapani tervendusviis ki-shiatsu teraapia. Ki-shiatsu on üks loodusteraapia meetoditest, mille õpet reguleerib Eestis kutsestandard. Kõiki, keda huvitab ki-shiatsu ehk Jaapani meridiaanidel põhineva tervendussüsteemi sügavam sisu ning kasutusoskus, on oodatud ki-shiatsu loodusterapeudi 2-päevasele sissejuhatavale koolitusele 16.-17.oktoobril 2021 Tallinnas. Rohkem infot ki-shiatsu kutseõppe kohta leiab siit.

Autor: Valdo Herzmann, ki-shiatsu terapeut ja koolitaja

Artikli põhisisu ilmus Delfi Alkeemia internetilehel 22.10.2018

1 Comment

  1. Valdo Herzmann

    Soovin teada, et kui keegi kommenteerib, kas see jõuab ka autorini.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Liitu meie e-posti loendiga

Soovid edaspidi teateid meie tegemistest, koolitustest, ilmunud artiklitest?
Soovid kaasa rääkida Eesti TAM arengus?
Hakkame peagi sind kursis hoidma.