“Inimesel on võimas salarelv, mis hoiab meid kõiki elus – ülikeeruline ja tõhus immuunsüsteem. Ent nagu iga keerulise ja nähtamatu asja puhul, on ka selle kohta tekkinud palju müüte ning küsimusi, mis nõuavad uusima teaduse valguses vastuseid. Praeguses epidemioloogilises olukorras on eriti aktuaalne küsimus, kas inimene ise saab oma kaitserelvastuse tõhustamiseks midagi ära teha,” tutvustatakse ETV2 lehel veel 10 päeva järelvaadatavat BBC dokumentaalsaadet “Tõde immuunsüsteemi tõhustamise kohta” (The Truth About Boosting Your Immune System, 2020 Suurbritannia).
Siin väike kokkuvõte doksaatest:
1) Alkoholiga liialdamine vähendab märgatavalt immuunsüsteemi näitajaid.
Pool pudelid prosecco’t vähendas saatejuhi immuunsüsteemi näitajaid 20-30%. Näiteks T-rakkude CD8 tase oli enne purjutamist 6,28 ja pärast 4,80. Üks näit kukkus poole võrra.
2) D-vitamiin paneb meie immuunrakud paremini baktereid ja viiruseid tapma.
Toidulisanditele asemel on parim viis hoida keha tervena on süüa mitmekülgset, kiudainerikast ja värsket toitu. Enamikel on D-vitamiini puudus. D vitamiini taseme tõstmiseks peaks liikuma palju õues valgel ajal. Mõistlik on D-vitamiini lisandina juurde võtta.
3) INIMKATSE: immuunsüsteemi näitajate tõstmiseks pandi saates 6 katsealust kuueks nädalaks tervislikumalt toituma, liikuma ja magama.
Immüünsüsteemi näitajate aluseks võeti neutrofiilide ja lümfotsüütide suhte mõõtmine NLR-meetodi abil. Neutrofiilide tervislik suhe lümfotsüütidega peaks olema 1:3. Neutrofiilide liiga kõrge tase viitab enamasti immuunsüsteemi agressiivsusele, mis võib kahjustada ka terveid rakke.
Hiljutine uuring näitas, et kõige kõrgema NLR-näiduga patsientidel oli 6 korda suurem tõenäosus põdeda COVID-it raskel kujul. Saate 6 katsealust on ebatervislike eluviisidega inimesed. Kuuest katsealusest viiel oli neutrofiilide, lümfotsüütide suhe paigast ära, ehk neil oli suurem tõenäosus põdeda COVID-it raskekujuliselt. Pärast 6 nädalast tervisliku elustiili järgimist mõõdeti uuesti katsealuste immuunsüsteemi. 6 katsealusest 4 oli märgatavalt langenud NLR tase, ehk vähenes risk raskekujuliselt covid-it põdeda. 1 katsealune langes välja, kuna haigestus COVID-isse. 1 katsealune jäi katse ajal haigeks ja tema näidud oli samad.
4) Tervislik ja mitmekülge mikrobioom on tugeva immuunsüsteemi hoidmisel hädavajalik.
On saanud üha selgemaks, et mikroobi-tüüpide mitmekesisuse puudumine on immuunsüsteemi tõhususe seisukohalt problemaatiline. Kehva mikroflooraga inimestel on tihti ka kõrgem NLR näit.
Põhja-Tansaania hatsade hõim sööb väga mitmekülgset, kiudainerikast, värsket, taimset toitu. Kiudained toidavad kasulikke baktereid. Tänu sellele on neil soolebakterid uskumatult mitmekülgsed. Saate inimkatses osalenud Davidi menüü koosneb kiirtoidust. Tema kõhubakterite mitmekesisuse vaegus võib olla põhjuseks, miks tal on kehv immuunsüsteem, ehk ta on sagedalt haige.
5) Mõõdukas stress hoiab meie immuunsüsteemi valvsana.
Saatejuhi immuunrakkude hulka mõõdeti enne ämblikuga kokku puutumist. Pärast närvesöövat eksperimenti tõusis immuunrakkude hulk 20 minutiga üle 20%. Näiteks toodi uuring kus leiti, et inimesed kes hommikule dušši lõpus lasid viimased 30 sekundit külma veega üle, vähendasid haiguspäevi kokku 30%.
6) Treening võib tõsta teatud lümfotsüütide hulka kuni kuus korda.
Mõne uuringu põhjal kahandab mõõdukas treening kuus korda nädalas külmetuse kestust poole võrra. Trenn võib tõsta lümfotsüütide arvu 6 korda.
7) Puudutusteraapia stimuleerib immuunsüsteemi.
Näiteks massaaž on tõhus viis tervise turgutamiseks. HIV-uuringutes näis massaaž tõstvat T-lümfotsüütide hulka patsientide veres. Pärast saatejuhi massaažiseanssi toimus märgatavalt immuunrakkude tõus. Näiteks CD3+ rakkude näit tõusis 20%.
8) Piisav uni vähendab külmetusjuhtumeid.
Ühe uuringu kohaselt on neil, kes magavad vähem kui seitse tundi, ligi kolm korda tõenäolisem külmetuda kui üle kaheksa tunni magajatel. Usutakse, et une ajal haakuvad T-rakud tõhusamalt nakatunud rakkude külge, olles kärmemad nakkus tuvastama.
Allikas: ERR, Karantiin
Foto: bbc.co.uk
