Täiend- ja alternatiivmeditsiini roll tervishoius on muutumas üha olulisemaks. Maailmas on mitmeid riike, kus täiend- ja alternatiivmeditsiin on juba integreeritud osaks tervishoiusüsteemist – näiteks Saksamaal ja Šveitsis on teatud täiendmeditsiini meetodid isegi haigekassa poolt hüvitatavad. Eestiski on nõudlus holistiliste ja looduslike tervendamisviiside järele pidevalt kasvanud, kuid regulatiivne raamistik ja ametlik tunnustus on veel arengujärgus.
Kas Eesti tervishoid on valmis aktsepteerima TAM-i võrdväärse partnerina traditsioonilise meditsiini kõrval? Kas me suudame ehitada silda teaduspõhise meditsiini ja looduslike tervendamisviiside vahel? Need küsimused on olulisemad kui kunagi varem, sest üha enam patsiente otsib terviklähenemist oma terviseprobleemidele.
Integratiivne meditsiin ei tähenda ainult alternatiivi – see tähendab teadliku ja tõenduspõhise kombinatsiooni loomist, kus patsiendi vajadusi ja individuaalsust arvestatakse terviklikult. Selleks on vaja nii teadusuuringute edendamist kui ka avatud dialoogi arstide, terapeutide, vaimse heaolu praktikute ja ka poliitikute vahel.
Teaduspõhisus ja TAM – kas need saavad koos eksisteerida?
Täiend- ja alternatiivmeditsiini (TAM) puhul on teaduspõhisuse küsimus olnud pikka aega tulipunktis. Skeptikud nõuavad rangeid kliinilisi uuringuid, samas kui TAM-i praktikud ja pooldajad viitavad holistilisele lähenemisele, kus tervenemist ei saa alati mõõta traditsiooniliste meetoditega.
Praegu on Eestis TAM-i roll tervishoiusüsteemis piiritletud peamiselt eraalgatuste ja iseseisvate praktikatega. Kuigi mõned arstid ja tervishoiuspetsialistid toetavad integreeritud lähenemist, on valdkond jäänud suuresti skeptitsismi ja puuduliku regulatsiooni varju.
Probleemi tuum peitub teaduspõhiste ja alternatiivsete meditsiiniliste teadmiste väga piiratud koostoimises, kuna enamus arstkonnast ei oma teadmisi TAM.i meetoditest ega ole kursis nende võimalike kasutusviiside, tulemuste ja tulemitega.
Mida ütlevad teadusuuringud?
Maailmas on mitmeid teadusuuringuid, mis tõestavad täiend- ja alternatiivmeditsiini erialade meetodite tõhusust. Näiteks:
- Akupunktuur – Uuringud on näidanud, et akupunktuur võib aidata kroonilise valu, migreeni ja isegi ärevuse korral (Vickers et al., 2018).
- Jooga ja meditatsioon – Aitab stressi, depressiooni ja ärevuse leevendamisel ning parandab südame-veresoonkonna tervist (Goyal et al., 2014).
- Taimeravi – Mitmed ravimtaimed on leidnud tõestust teaduslikes uuringutes. Globaalne nõudlus taimsete ravimite järele kasvab, kuna sünteetiliste ravimite kõrvalmõjud muutuvad üha selgemaks. (Verma & Singh, 2008)
TAM ja skeptikud – kas dialoog on võimalik?
Üheks suurimaks takistuseks TAM-i laiemale tunnustamisele on erinev vaatenurk teaduspõhisusele. Meditsiin põhineb tõenditel, mis on mõõdetavad ja reprodutseeritavad, kuid paljud TAM-i praktikad töötavad erineva loogika alusel. Kas lahenduseks võiksid olla interdistsiplinaarsed uuringud ja koostööprojektid, kus TAM-i ja teadusmeditsiini spetsialistid töötavad koos?
Kui teaduspõhisus ja holistiline lähenemine suudavad koos eksisteerida, võib kujuneda uus standard tervishoius, kus inimesi toetatakse terviklikult, indiviidipõhiselt ja tõenduspõhiselt.
Lõppkokkuvõttes pole küsimus mitte selles, kas täiend- ja alterantiivmeditsiinil on koht tulevikumeditsiinis, vaid selles, kuidas seda tulevikku kujundada. Kui me suudame luua dialoogi, edendada koostööd ja toetada integreeritud tervishoiumudelite loomist, võib Eesti kujuneda innovaatiliseks eeskujuks TAM-i ja teadusmeditsiini koostöö alal.
