Kui kutsusin oma eriala terapeute ja õppureid osalema selle aasta suvepäevadel, oli üheks minu argumendiks: tulge ja te kohtate inimesi, kes käivad sama teed ning mõtlevad samas suunas. Olin seda ise saanud kogeda eelmisel aastal Kamali järve ääres toimunud esimestel TAM suvepäevadel.
Tore hetk eelmisest aastast jäi meelde Valdur Mikita loengust, mis oli suvepäevade tõmbenumber. Mikita vaatas loengu alguses meie peale ning oli hetkeks nõutu. Siis selgitas, et nägi kuulajate nägudelt, et tegemist on parajalt „ebanormaalsete“ isikutega. Edasi täpsustas ta, et ta ise on samasugune „ebanormaalne“, nimetades ennast Eesti esi-introverdiks, ning et väga tihti ta endasuguste seltskonda pole sattunud. Lõpuks leidsime koos, et oleme kõik tulnud introvertide kokkutulekule 😊
Selle aasta suvepäevade avarivistusel kutsusin osalejaid üles üritust mitte võtma reklaami ja müügimessina. Eelkõige oli eesmärk olla koos, luua tutvusi, küsida kõrvalolijailt, kuidas läheb ning tunda ennast lihtsalt mõnusalt, sest suvepäevade hüüdlauseks olime seadnud: „Meil on toredad inimesed – koos oleme tugevamad!“.
Nüüd, kus meie selle aasta olulisim üritus on toimunud, saan vaid nentida: mu kartus, et inimesed on introvertsed ja eralduvad erialade kaupa, oli asjatu. Juba esimesest hetkest olime kui üks keha ja hing.
Iga järgmine hetk suvepäevadest ainult kinnitas, lausa karjus: MEIL ON TOREDAD INIMESED.
Järgnenud üritused, töötoad, vestlused söögilauas või lõkke ääres, tantsurännakud – kõik andsid emotsioone ja energiat. Nii tore oli näha kolleege ning leida, et me oleme väga sarnased, et suhtlemisel anname üksteisele jõudu ja rõõmu.
Hingestatud osalemine algas juba Hindreku juhitud tutvumismängudega suures telgis. Sellele järgnenud suvepäevade avamisel usaldasime meie uhiuue lipu heiskamise eelmise aasta suvepäevade korraldajate, Heldi Aia, Kristina Jantsoni ja Jaanika Laiksoo, kätte, luues sellega silla nende kahe ürituse vahele.
Suurt huvi tekitanud ja intensiivselt möödunud töötubade järel algas meelelahutuslik osa, mille juhatas sisse kakaotseremoonia. Sellele andis eelhäälestuse Vaike Hannusti mõnusaid judinaid tekitav gongi- ja hääl-esitus. Edasine tseremoonia ja kakaotasside üksteisele edasi ulatamine oli justkui sümbol meie hoolivusest ja ühtsusest. Tunne oli võimas ja liigutav. Mirle algatatud ühine lõbus lauluke ja tema naeratus segunesid Guatemaalast pärit kvaliteetse kakao aroomide ja maitse sügava mõjuga meie meeltes ja kehades.
Sealt edasi oli vaid meie ühtsuse ja tugevuse vormistamine. Hindreku tantsurännak raputas meist viimasedki jäägid argipäeva rasketest energiatest ning viis igaühe seisundisse, mille kohta on veel nüüdki raske sõnu leida. See oli meeliülendav, samas lihtne, tore ja lõbus. Ilmselt tundis igaüks, et ta on turvalises ruumis ja omade keskel ning vaadates sügavale endasse, leidis vabanemist, rahu ja uut energiat.
Kellel siis veel jaksu oli, sai ennast südaööni välja elada diskor Kristina Paškeviciuse tantsuloomingus. Kristina on oma tantsurännakute loomisel väga eriline, olles inspiratsiooni saanud omaenda lõpututest tantsukogemustest, šamanismist, butoh’st, 5 rütmi tantsude praktikast (5Rhythms) ja loodusrütmidest.
Tantsu vahele saime nautida lõket ning teha oma sõlmed elupuu punutisse, mille loomist vedasid Reeli ja Kristiina. Südaöisesse sauna ja järve jõudsid vaid kõige vastupidavamad …
Hämmastas ja rõõmustas, et hoolimata meeletust tantsupalavikust, olid hommikuks kõik terved ja triksis-traksis ning osaleti lausa kahel matkal. Vaatamata varajasele kellaajale (päike tõusis kell 4.41) ja paksule udule, olid esimese matkagrupi liikmete pilgud selged ning päikesetõusumatk kulges virgelt ja rõõmsalt. Nii rõõmsalt, et vaatetorni tippu roninud vaprad nägid üle paksu uduvaiba ka päikest, kes tuli imestunult seda lõbusat seltskonda kaema. Poolteist tundi hiljem alanud Alari juhitud matk oli samuti väga tore ning lisaks põnevate väepaikade külastamisele leiti aega ka hommikuseks virgutusvõimlemiseks Anni vedamisel.
Sealt edasi läks kõik ühe hooga: nii digi-ajurünnak kui ka lustlik viktoriin möödusid vabas, konstruktiivses ja lõbusas rütmis. Väsimusest polnud jälgegi.
Nüüd on esimesed suvepäevade tagasiside ankeedid meieni jõudnud. Saame teha kokkuvõtteid ja peagi ka otsuseid järgnevateks perioodideks.
Silma hakkas, et saabunud tagasisides lahknevad arvamused vaid töötubade osas. Kui üks pool hindab kogu suvepäevade korraldust ja ülesehitust kõrgelt, siis teine pool oleks tahtnud rohkem aega just töötubadele ning on vaat et nördinudki, et need nii lühikesed olid ja paralleelselt toimusid. Selgus, et oli inimesi, kes tulidki vaid töötubade ajaks ning ei hinnanud muid tegevusi.
Kallid kolleegid! Me ei taha ju kokku tulla selleks, et teha õpet ja tööd. Suvepäevade eesmärk oli ja on ikkagi lihtsalt koosolemine, tutvumine ja suhtlemine. Töötoad said niigi endale parima osa suvepäevade programmist. Idee, mis tulenes 2022. aasta suvepäevade tagasisidest, oligi erialade lühitutvustused. Kel huvi rohkem, saab juba konkreetse eriala poole pöörduda. Ka TAM kodulehel on erialade tutvustused olemas. Töötubade pikemaks venitamine muudaks suvepäevad praktikalaagriks.
Küll annab aga selline huvi töötubade vastu idee, et TAM Nõukoda võiks mõelda suurema, ka väljapoole suunatud TAM festivali korraldamise peale, kus meie erialad omavad püsivaid töötubasid kogu festivali aja vältel. See oleks aga juba teine üritus, teised eesmärgid ja tingimused.
Suvepäevade peakorraldajana julgen kinnitada, et selle aasta üritus õigustas ennast 105%-lt – saime rohkem tuttavaks, üksteisele lähemale ning leidsime, et meil on tõesti toredad inimesed. Eranditult.
Kui soovime olla tugevamad ning saavutada meie oskuste tunnustamist riiklikul tasandil, siis peame hoidma ühte, otsima ühisosa, innustama üksteist. Suvepäevad toimuvad kord aastas ning on tegelikult ainuke võimalus tulla kõik kokku, suhelda, tutvuda ning näidata, et oleme arukad, avatud, edumeelsed. Maine kujundus ja usalduse saavutamine algab meie endi seest.
Valdo Herzmann
TAM Nõukoja juhatuse esimees
Kui tunned, et tahad osaleda meie järgmiste suvepäevade ettevalmistustiimis, siis palun anna endast märku. Selle aasta suvepäevad pani kokku selline tiim:
Peakorraldajad olid:
Mirle Kabel – holistiline regressiooniteraapia
Evelin Pissarenko – holistiline regressiooniteraapia
Marina Paula Eberth – holistiline regressiooniteraapia
Arvi Perv – holistiline regressiooniteraapia
Hindrek Vou – traditsiooniline hiina meditsiin
Marko Murulauk – ki-shiatsu teraapia
Kristiina Abel – ki-shiatsu teraapia
Valdo Herzmann – ki-shiatsu teraapia
Pille Allik-Trepp – teadlik hingamine
Tanel ja Signe Mällo – nutikad ja sõbralikud vabatahtlikud
Tugev toetus ja osalemine korralduses:
Alar Krautman – tai loodusravi
Vaike Hannust – eesti loodusravi
Heiki Tomson – teadlik hingamine
Aira Koort – vabatahtlik
Leanoore Kallas – vabatahtlik
Ann Vainlo – traditsiooniline Hiina meditsiin
Reeli Hakman – ki-shiatsu teraapia
