Kui läheneme inimesele holistiliselt ehk terviklikult, siis annavad anatoomia ja füsioloogia pildi inimese füüsilisest osast. Inimese emotsionaalsed või psüühilised probleemid võivad sageli avalduda ka läbi füüsise, nt. olla tingitud sellest, seda mõjutada (vererõhk, hingamisraskused ja astma, lihastõmblused-krambid, ärevushood, minestus, mälukaotus, konsentratsioonihäired, neuralgiad, lihas- ja liigesvalud, käte-jalgade tundetus, lööbed ja allergiad, kaksteistsõrmiksoole haavandid, seedeprobleemid, unehäired, menstruatsioonihäired, migreen jne.).
Peame oskama näha oma teraapiate võimalikke tagajärgi ka inimese füüsisele ehk tundma keha toimimist füüsilisel (anatoomia, füsioloogia) tasemel.
Akadeemilisest meditsiinist tulevad juurde haigusõpetus, patoloogia ning farmakoloogia. Isegi kui arsti pandud diagnoos meid teraapia läbiviimisel ei aita, siis info diagnooside, läbitud protseduuride, tarvitatud ravimite kohta annab meile teada võimalikest kahjustustest ja seisunditest, mis võivad sellel inimesel tekkida. Arvestades, et suur osa inimestest on akadeemilise meditsiini raviajalooga, siis tuleks seda osa arvesse võtta.
Inimese füsioloogia tundmine on oluline ka näiteks toitumise juures. Kui meie juurde satub inimene, kellel on depressioon või muud psüühilised probleemid, millele loodab abi saada vaimsetest teraapiatest, siis peab terapeut ära tundma häire võimaliku tausta. Ehk on inimesel kõige lihtsam toitainete, nt. rasva puudus ja tema vaimsed probleemid ongi sellest tingitud. Ta ei saa abi enne, kui on eemaldanud vaevust ülalhoidvad faktorid, aga selleks, et inimest sellel teekonnal aidata, peame meie tundma inimese füsioloogiat.
Rohkem oskame rääkida homöopaadi, aroomterapeudi ja refleksoloogi vaatenurgast, tegelevad kõik need erialad nii inimese vaimse kui ka füüsilise poolega. Näiteks homöopaatidele on see õige aine leidmiseks lausa esmavajalik, et eristada patognoomseid (akadeemilise meditsiini diagnoosi juurde kuuluvaid) sümptomeid karakteersetest ning leida repertoriseerimiseks vajalik täiuslik lokaalsümptom. Kui seda ei teata, ei osata, pole võimalik homöopaatilist ravi määrata.
Terapeudi jaoks on oluline ka kõik see, mida inimene manustab – ravimid, loodustooted, toidulisandid, vitamiinid, mineraalained jne. Igal ainel on oma mõju, isegi kui tegemist on lihtsa vitamiiniga. Iga aine mõjutab inimese füsioloogiat mingil moel. Läbi anamneesi tuleb välja selgitada, millised inimese sümptomitest võivad olla mõne manustatud toote tagajärg – kõik see ei ole kirjas toote pakendil, vaid need teadmised saadakse läbi füsioloogia tundmise. Kõige alus on rakk, tema ehituse ja ainevahetuse tundmine. Nii et ka kõige lihtsama loodustoote soovitamiseks on meil vaja teadmisi.
Usume, et iga terapeut, kes saab aru anatoomia ja füsioloogia vajalikkusest, oskab oma erialast lähtuvalt tuua sarnaseid näiteid.
