Kaie Metsla intervjuu Olev Poolamets’aga
Ilmus 18.okt.2024 Postimehe lisas “Tähenduse teejuhid”
„Ma haagin ennast Lääne meditsiinist täielikult lahti,“ olen kuulnud üht tervendusretriidi korraldajat ütlemas. „Need uhhuu-ravitsejad tekitavad inimeludele ohtlikke ja surmavaid olukordi,“ olen ma kuulnud lugupeetud tohtrit rääkimas. Ja nii need arvamused levivad, inimeselt inimesele, äärmuslikult, ilma lahti mõtestamata. Öeldu edasijagamine polariseerib ühiskonda. Mulle äärmuslikud seisukohad ei meeldi. Need on pingul lahkulöömise energiast. Kangus ja upsakus ei aita omavahelistes suhetes, ammugi siis kogukondlikes või ühiskondlikes. „Üksi pole võimalik terve olla,“ ütles Ameerika filosoof Charles Eisenstein Tähenduse teejuhtide teisele numbrile antud intervjuus. Tervis on aga ellujäämise ja hästi hakkamasaamise alus. Kuidas tervendaja ja tohtri arvamusi lähendada? Seekord valisime vestluspartneriks androloog Olev Poolametsa, kes töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinikus. Valik pole juhuslik, sest Olev on mitukümmend aastat tegelenud ka Tiibeti meditsiiniga. Kuidas Lääne ja Tiibeti raviviisid omavahel kokku sobivad? See küsimus meid temaga vestlema viiski.
…
Kaie: Oktoobri lehe teemaks on alternatiivmeditsiin. Mida sina selle sõna all mõistad?
Mina soovitan kasutada mõistet täiendmeditsiin. Mulle meeldib see sõna rohkem. Mujal maailmas on kasutusel mõiste complementary medicine, mis kätkeb erinevaid praktikaid ja pakub neid lisaks traditsioonilisele Lääne meditsiinile. Täiendmeditsiini alla kuuluvad näiteks massaaž, meditatsioon, taiji, reiki, muusikateraapia ja palju muud. Üks sõber uuris kunagi väga põhjalikult kõnealuseid rahvusvahelisi termineid. Täiendmeditsiini mõiste sobib juba seepärast väga hästi, et paljudes riikides eksisteerivad paralleelselt nii Lääne meditsiin kui ka vanadel tarkustel põhinevad traditsioonid ja tervendamisviisid, see on seal argielu osa.
K: See klapib hästi kokku arusaamaga, et maailm on tervik ja ka inimene selle sees on tervik.
Kunagi luges doktor Arbuzov Venemaalt meile Tiibeti meditsiini kursust. Ta õpetas, et maailmas on kuus suurt meditsiinisüsteemi. Üks neist on Hippokratese süsteem, mille järglane on tänapäeva Lääne meditsiin. Meie Tiibeti meditsiini õpetaja doktor Nida Chenagtsang räägib ikka,
et Hippokratese meditsiinist on Euroopas järele jäänud põhiliselt Vahemere toit. Itaalia toit aitab näiteks südamehaiguste vastu. Kui lähemalt uurima hakata, siis on sellest algupärasest tarkusest veel väga palju muudki alles. Hippokratese vande annavad kõik arstid. Lääne meditsiini juured ulatuvad Hippokrateseni, seda ei tohi häbeneda. Teine suur süsteem on Hiina meditsiin, siis India meditsiin ehk ajurveda. Lõuna-Indias on veel teinegi väiksem süsteem – siddha. Viies on Araabia meditsiin, kuues on Tiibeti traditsiooniline meditsiin ehk sowa rigpa, mida kutsutakse ka Himaalaja meditsiiniks. Dr. Nida Chenagtsang arvab, et sowa rigpa on neist vana Hippokratese meditsiiniga kõige sarnasem. Peale nende on arvukalt indiaani hõime ja põlisrahvaid, kellel kõigil on oma piirkondlikud ravitsemismeetodid. Meil Eestis on ka erinevate haigustega läbi sajandite jõudumööda hakkama saadud.
K: Kas võib öelda, et see on loodusravi, mida me esiemadest saadik põlvkonniti edasi oleme kandnud?
Me võime ka nii öelda. Ma olen juba mõnda aega mõelnud, et tore oleks asutada Traditsioonilise Lääne Meditsiini Akadeemia. Miks on selline õppeasutus vajalik? Mina õppisin kunagi anatoomiat kaks aastat. Esimesel aastal õpetati tavalist, teisel aastal topograafilist anatoomiat ehk seda, kuidas koed üksteise suhtes asetsevad ja kuidas nad on kehas omavahel seotud. Mu tütar õpib samuti arstiks. Ta on praegu viiendal kursusel, nemad õppisid aga anatoomiat vaid ühe aasta. Praegu õpetatakse palju vähem meetodeid, kus haiguse tuvastamiseks kasutatakse kätega uurimist ja kuulatlemist. Selliste oskuste osatähtsus on järjest vähenenud. Lääne meditsiin asub kohe modernselt asja kallale, aga minu arust oleks oluline ka vanu teadmisi paralleelselt alles hoida. Me võiks vanad Lääne arstid kokku koguda. Ma usun, et neid kuulates saaksime väga palju tarkust juurde. Kui ma kunagi tööd alustasin, kuulasid günekoloogid beebi häält ema kõhus kuulariga. Tänapäeval tehakse seda monitori vahendusel. Meie õppisime ülikoolis komplemist ja teisi kätega uurimise meetodeid, mille kohta ei saa kuidagi öelda, et need on alternatiivsed või valed. Neid kasutatakse siiani. Praegu tuleb modernseid uurimismeetodeid järjest juurde, aga ka vanu teadmisi tuleks hoolikalt alles hoida.
K: Tundub, et varem kasutati haiguste diagnoosimisel erinevaid meetodeid ja kaasati rohkem meeli?
Tänapäeval kasutatakse samuti auskultatsiooni (kuulatlust) ja palpatsiooni (komplust). Ma soovin, et need oskused alles jääksid ja teadmised päris ära ei kaoks. Paraku on Lääne meditsiinis hakatud viimase kümne aasta jooksul masinat rohkem usaldama kui inimest. Ma vaatan hämmastusega, et tänapäeva noored arstid uurivad kubemesonga ultraheliga. Mina proovin sellest aru saada näpuga katsudes. Ma tunnen käega songa ja saadan patsiendi uuringuteks edasi. Kolleegid vaatavad ultrahelis ja ütlevad, et siin pole midagi. Ometi on see käega katsudes tunda, on ka kaebused. Me ei tohiks seega masinat liigselt usaldada. Käelised oskused, lihtsad, loogilised ja elementaarsed inimkeha kompamised peaksid meditsiini alles jääma, kuid nende osatähtsus on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Need ei ole vastanduvad, vaid täiendavad meetodid.
Me korraldasime õpingukaaslastega esimesel ülikooliaastal massaažikursused. Kutsusime meditsiinikoolist õpetaja, tegime endale asja selgeks. Olin üks vähestest, kes seda ka praktiseerima jäi. Alguses paljuski selleks, et ellu jääda. 1990-ndatel, kui raha ei olnud, aga pere vajas toitmist, töötasin massöörina siinsetes hotellides ja spaades, hiljem käisin Soomes ja Rootsis õpingute kõrvalt raha teenimas. Olen selle perioodi eest väga tänulik, sest see on andnud mulle palju teadmisi ja praktilisi käelisi oskusi.
Kui sellised kogemused üldse puuduvad, ei tea ma, kuidas kude käe all reageerib. Puudutus on inimlik oskus, mida me rakendame teise inimese mõistmiseks. See on väga oluline ka paarisuhtes. Kui ma masseerin kodus oma abikaasa kaela või selga, võib seda nimetada ka alternatiivmeditsiiniks. Massaaži käigus kaob pinge ja valu läheb ära. Nii on võimalik palju oma tervise heaks teha, ennetada pingeid ja emotsionaalselt lõõgastuda. Ma saatsin oma tütred juba noorena Tiibeti kunye massaaži kursustele. See on elementaarne inimlik oskus, mis aitab ravimite võtmist vältida. Lisaks on need teadmised kasuks ka arstile endale.
K: Kuidas see kõik igapäevases arstitöös toimib?
Meie valdkonnas – androloogia-uroloogia – on osad teemad õnneks väga selged. Loomulikult tuleb vajalikud uuringud ära teha. Võtame näiteks eesnäärme põletiku. Me saame kontrollida, kas on põletik, kas on eesnäärme suurenemine, kas on vähk? Vahel leiame midagi, aga vahel ei ole seal eelloetletust midagi, siis muutub oluliseks hoopis füsioteraapia ja me saadame patsiendi sinna. Kui meesterahval on istuv töö, võivad tal loomulikult munandid või selg valutama hakata. Füsioterapeut määrab harjutused ja mees saab ise oma kaebustega hakkama. Meie külmas ja niiskes kliimas on meestel sageli alakehas valud. Paljajalu külmal põrandal käimine võib sageli palju kahju teha. Ravimitest üksi ei aita. Noored mehed tulevad sageli oma haiguse põhjust otsima. Siin on oluline arsti oskus leida üles põhjus-tagajärg seosed. Alustame küsimustest: kus sa töötad ja kuidas riietud? Kui töötad ehitusel ja riietud iga ilmaga täpselt samamoodi, siis tervise seisukohast ei ole see ju loogiline. Või kui töötad toatingimustes, aga pead päeva jooksul paar korda külmkambris käima. Kui teed seda samas riietuses, ei lase kaebused ennast üldjuhul kaua oodata. Siin aitab taas elementaarne loogika: kui liigud ühtedest tingimustest teise, vaheta riided! Selliste lihtsate ja loogiliste eluliste tõsiasjade peale mõtlemine aitab hullema ära hoida.
K: Siin masin inimest ilmselt ei asenda. Masinal on kindlasti oma roll, aga inimlik pool jääb ikka inimese hooleks.
Jah, see on inimlik loogiline mõtlemine. Millal on soe, millal külm, milline on normaalne liikumine igapäevatingimustes, kuidas ma riietun? Siin ei asenda mind ükski masin. Niisamuti on tervisliku toitumisega. Tervel eluviisil on palju nüansse ja kõike ei pea uuesti leiutama hakkama. Tasub uurida vanu süsteemseid teadmisi, ka mujalt maailmast. Paljud asjad olid olemas ka kaks tuhat aastat tagasi. Loogiline mõtlemine toimis ka siis. Tänapäeval tuleb leida modernsele inimesele sobiv loogika. Võtame näite Tiibeti meditsiinist. Kunagi oli üks kuningas, kel oli paha nahalööve. Arst nägi seda ja soovitas tal peopesal üht punkti masseerida. Kuningas
tegigi seda ja kaebus kadus. Küsimus polnud aga konkreetses punktis peopeseal, vaid selles, et nüüd tegeles ta näidatud punkti masseerimisega ja mitte enda kratsimisega.
K: Tuleme masina juurde tagasi. Üks asi, mis seda minu arvates inimesest eristab, on see, et masinal puuduvad emotsioonid. Tähenduse teejuhtide 145. vestlusringist „Viimsepäeva meditsiin“, kus sa olid koos Katariina Martensiga, jäi mulle kõrva mõte, et emotsioonid on haiguste seemned. Palun selgita seda mõtet lähemalt.
See on budistlik filosoofia, mida saab seletada Tiibeti meditsiinisüsteemi järgi. Seal kirjeldatakse viit-kuutkümmet tuhandet emotsiooni ja nende loendamatuid varjundeid. Võtame näiteks surmaga seonduvad tunded: surmahirm, -janu jne. Sel teemal on pidanud väga häid loenguid Märt Läänemets. Praeguse sõja kontekstis on see ülioluline. Mina arvan, et naabermaal kultiveeritakse tõenäoliselt surmakultust, kindlasti on seal ka surmajanu. Budistlik filosoofia on paljuski sügaval enesevaatlusel rajanev süvapsühholoogia. Mis need meditatsiooniharjutusedki muud on kui meele ja emotsioonide vaatlused, mis eneseavastamise käigus kihtidena üles tulevad. Tuhandete aastate jooksul on seal emotsioonidega hakkamasaamiseks kasutusele võetud palju väärtuslikke meetodeid.
Vastavalt Tiibeti meditsiinile on kannatustel ja haigustel oma kindlad põhjused. Ennekõike tuuakse välja kolm põhilist emotsiooni: viha, rumalus (teadmatus) ja kiindumus (iha). Kolm põhiemotsiooni on seotud kolme põhienergiaga: 1) tuul (rLung), mis seondub iha ja kiindumusega; 2) sapp (mKhris-pa), mis kaasneb vihaga; 3) lima (bad-kan), mis on paaris rumalusega. Emotsionaalne häire soodustab vastava kehaenergia häiret. Soovitatakse kasutada originaaltermineid, sest näiteks bad-kan’i üksüheselt limana võtta, on eksitav. Viha peetakse kõige halvemaks emotsiooniks, see põhjustab ohtlikke kuumi haiguseid (põletikulised ja nakkushaigused). Bad-kan on seotud külmade haigustega (näiteks reumaatilised vaevused). Päriselu on sellest lihtsast skeemist muidugi palju keerulisem, erinevate häirete korral loetletud energiad kombineeruvad ja iga konkreetse probleemi puhul tuleb tähelepanu pöörata paljudele teistele asjaoludele: asjasse puutuvale organile, kehatüübile, aastaajale jne.
Emotsioonide vaoshoidmiseks kasutatavates vaimsetes praktikates on juttu veel kahest olulisest meeleseisundist: uhkusest ja kadedusest. Esimest peetakse üheks salakavalamaks ja kõige raskemini äratuntavaks, see ei lase näha teisi meeleplekke ega enda olemust. Eespool nimetatud kolm energiat, tiibeti keeles (njepa’t), on otseselt seotud viie elemendiga – ruum, tuul, tuli, vesi, maa. Kui meie elemendid või njepa’d mingil põhjusel häiruvad, võib olla tulemuseks haigestumine. Kõik kolm suurt emotsiooni on meis igaühes olemas. Kui emotsioonid on tasakaalus, oleme tervemad, kui midagi paigast ära läheb, jääme haigeks. Muidugi mõjutavad ka tervist ka mitmesugused välised tegurid, nagu toitumine, aastaaeg jne. Me oleme kõik inimesed ja teeme vigu. Näiteks kuuma ilmaga jooksma minek on suur füüsiline pingutus, mida peaks kõigepealt vältima. Kui aga tasakaalutus on juba kord tekkinud, tuleks Tiibeti loogika järgi vedelik tagasi saada ja liigne kuumus kehast välja lasta (väljaheidete ja higina), et see ei seguneks ja sügavamale ei liiguks.
Talvel on soovitatav süüa jälle soojendavaid toite. Tuleb mõelda, mida päeva jooksul süüa ja juua, et keha püsiks tasakaalus. Tänapäeval on väga levinud magamatus. Aeg-ajalt kohtan üliaktiivseid mehi, kes magavad paar tundi ööpäevas. Kui nad tarbivad seejuures ka mõnuaineid, on rLung’i tugev häiritus kerge tekkima. Ühel hetkel ei saa nad endaga enam hakkama. Tiibeti meditsiini loogika järgi tuleks kõigepealt liikuda tasakaalustatuma elustiili ja toitumise poole.
Sowa rigpa’s on elustiil ja toitumine väga olulisel kohal, seejuures lähtutakse inimese kehatüübist, aastaajast ja töö iseloomust. Mind näiteks sunnitakse kogu aeg harjutusi tegema. Mul on kalduvus priskusele, kehas on bad-kan’i, töö on istuv, seepärast pean end liigutama. Ilma selleta muutun ma uimaseks, tekib ülekaal ja metaboolne sündroom kõige kaasuvaga. Kui ma üle pingutan, kaob tasakaal taas. Selline kehatüübi põhine teadmine oli olemas juba üle tuhande aasta tagasi. Sama kehtib une kohta. Minu Tiibeti õpetajanna Drukmo Gyal nõuab, et ma magaksin iga öö vähemalt seitse tundi. Tööd tehes kipub aga uneaeg väheseks jääma.
Hardo: See on siis nagu personaalmeditsiin?
Absoluutselt. Siin on vastavalt inimesele mitmeid võimalusi. Mõned mehed on kõhnad ja väga energilised. Tuleb selline vastuvõttu, ma kuulen, et ta magab öösel ainult mõne tunni, sest on vaja tööd teha. Enda turgutamiseks tarvitab mõnuaineid, kuni ühel hetkel on crash. Nii ei saa end ära kurnata, see lihtsalt põletab läbi. See kehtib eriti firmajuhtide ja kõigi vastutusrikast tööd tegijate kohta – tuleb jälgida tervislikku režiimi. Kunagi Viagra ajastul kutsuti mind Pärnu turunduskonverentsile. Osaliselt oli see konverents pühendatud sellele, kuidas tasakaalukalt oma elu ja tööd korraldada. Väga tark lähenemine!
Üks ärimees ütles kunagi, et tema Ameerika äripartner oli imestanud, kui kuulis, et tal pole oma psühhoterapeuti? Tarkadel ja võimekatel meestel ja naistel on vaja oma emotsionaalset tasakaalu hoida, et nad ise läbi ei põleks ja firma kokku ei kukuks. Tasakaal on vajalik nii tööl, pereelus kui ka igal pool mujal – muidu läheb lihtsalt kõik sassi. Eriti oluline on seda märgata ettevõtte erinevates arengufaasides: kasvus, stabiilsuses, aga ka kriisis. Kui oleme tasakaalus, läheb meie ettevõttel hästi, töötajad on motiveeritud ja tervemad ning me suudame kriisidest paremini välja tulla. Tiibeti õpetajad rõhutavad, et praktikaid tuleb teha just heal ajal, kriisis näeme nende tulemuslikkust, siis võib juba olla hilja nendega alustada.
K: On inimesi, kes võtavad iga väikese valu peale välja tervise entsüklopeedia ja leiavad sealt endale kohe mitu haigust. Tegelikult võib olla peamine häda hoopis sisemises ärevuses ja rahulolematuses?
Doktor Google on iseenda diagnoosimise üldlevinud abivahend, aga sellega peab ettevaatlik olema, pigem tasub ikka arsti juurde minna. Lääne meditsiin on väga hea, põhiprobleemid on võimalik kiiresti tuvastada. Ärevusega saame tegeleda ka ilma tablettideta. Siin aitavad sellised lihtsad meetodid nagu jalutamine, massaaž, mõistlik ööpäevane režiim, inimsuhete korrastamine. Kas see on alternatiivmeditsiin? Nendest meetoditest räägiti kaks-kolm tuhat aastat tagasi. Tiibeti meditsiini isa Juthog Jönten Gonpo on öelnud, et parim ravi on kõndimine.
Teinekord tekib küsimus, et miks ma üldse midagi teen või mida ma siis teen, kui midagi pole teha? Selleks on Tiibeti meditsiinis tugevamad harjutused, millega end aidata. Need on joogi tüüpi inimestele. Eks olemasolev maailm ongi kohati väga kohutav. Kuskil pommitatakse, on sandistatud inimesed. See on täiesti ebanormaalne. Suur naaberriik ähvardab otseselt, üha rohkem kuuleme looduskatastroofidest. Ma imestan alatasa, et me ei ole kogu rahvaga siin täiesti hulluks läinud. Me elame siin sõja kõrval, elame ja toimime. Pigem ma ütlen, et me oleme hästi hakkama saanud. See on täielik müstika, et me kõik ei kannata depressiooni all. Üks mees küsis mult hiljuti, et kuidas sa ikka naeratad. Budistlikus filosoofias rõhutatakse, et mina ei ole minu mõte – ja küsimusele, kes olen see mina, otsitakse vastust erinevate meditatsiooniharjutuste abil. See on suur küsimus, millele otsime vastust võib-olla kogu elu. See on ka väga huvitav teekond. Mul on vedanud, sest olen leidnud endale suurepärased õpetajad.
K: Kas vaimsete praktikatega peaks tegelema iga päev?
See sõltub inimesest ja tema vajadustest. Minu enda vajadused on küllalt suured. Ma mediteerin iga päev ja teen erinevaid Tiibeti harjutusi. Muidu ma lähen lihtsalt sassi. Ma tahan olla parem inimene, kui ma suhtlen oma perega, patsientidega, kolleegidega ja teiste inimestega. See tähendab, et ma pean oma häirivatest emotsioonidest lahti saama. Me ei peaks võtma asju liiga dogmaatiliselt. Igaüks on oma vajadustega oma teekonnal. Me ei pea minema eraldatusse ja koopasse, meil on pereelud. Suur kunst ongi selles, kuidas siduda vaimset teekonda ja argielu. Meie kultuuris pööratakse sellele liiga vähe tähelepanu. Arutlen oma Tiibeti traditsioonilise meditsiini pika kursuse lõputöös ühes punktis selle üle, kuidas Tiibeti loogikast lähtudes kõigi nende erinevate rollidega hakkama saada. Ma olen Lääne meditsiini arst, uurin lisaks süvitsi vana Tiibeti meditsiini traditsiooni, olen lapsevanem, abikaasa, vanaisa. Meil on elus väga palju rolle. Kuidas toimida nii, et ei tekiks kakofooniat, vaid harmoonia?
Vahel mõtleme nii, et jätan kõik maha, lähen ära, siis on kõik parem. Tegin ühel perioodil mõne kuu järjest eralduspraktikaid. Huvitav kogemus oli see, et minu õpetajanna pidas enne seda perega poole aasta jooksul läbirääkimisi. On ju hirm, et mis siis saab, kui isa läheb eralduses päris sassi. Ideaalis vajame vaimsete praktikatega tegelemiseks lähedaste õnnistust, asjade läbimõtlemist, korrektseid juhiseid. Eesmärk ei ole hulluks minna või isoleeruda, vaid ennast paremini tundma õppida, et oma emotsioonidega paremini toime tulla – ja edasi toimida.
K: Sa kirjutad oma lõputöös seksuaalsusest ja kõrvutad omavahel Tiibeti traditsioonilisi ja meie modernseid arusaamu. Räägi sellest palun lähemalt.
Ma tahtsin kõigepealt ise aru saada, kuidas seksuaalsust vaadelda ajatumalt, kui seda pakub moderne maailm. Hakkasin aastate jooksul seksuoloogias õpitut vaatama Tiibeti loogika perspektiivist. Otsisin teemat, millest oleks kasu nii Lääne inimesele kui ka Tiibeti kultuurile. Võtsin aluseks seksuaalsuse definitsiooni, mida paraku küll teaduslikest, poliitilistest ja tont teab veel millistest kaalutlustest lähtuvalt sageli muudetakse. Ma ei tea, kuhu sellega hetkel on jõutud. Ma vaatasin 2013. aasta versiooni, mida ma tunnen väga hästi, sest olin tollal seksuoloogia
õppimises ja korralduses väga aktiivne. Varem tegutses Maailma Seksuoloogia Organisatsioon, aga see nimetati ümber Seksuaaltervise Organisatsiooniks. Kui te küsite, et miks see teema nii poliitiline on, siis põhjus on lihtne. Väga kirjut maailma on ühe ülemaailmse organisatsiooni raamidesse raske suruda. Kristlastel, moslemitel, juutidel, budistidel, hindudel jne on seksuaalsusest väga erinevad arusaamad. Kultuurid on nii erinevad, paratamatult tuleb leida mingi ühisnimetaja. Ühes riigis on homoseksuaalsus karistatav surmanuhtlusega, teises on see üldiselt aktsepteeritud. Selleks, et ülemaailmne diskussioon võimalikuks saaks, tuleb leida ühised tervise pidepunktid.
Mina vaatlesin oma töös punkthaaval seksuoloogia definitsiooni ning süvenenumalt mõnda aspekti, millest olen sowa rigpa’t õppides aru saanud. Need teemad on huvitavad, sügavad ja üldinimlikud. Näiteks karma, millest palju räägitakse. Tiibeti filosoofias usutakse, et meie praegused teod mõjutavad suurel määral seda, kuidas me maailma kogeme ja mille me siit endaga kaasa võtame. Eesti keelde tõlgitakse karma kui „teovili“. Budistlikus filosoofias räägitakse ja mõeldakse sellest väga palju.
Teine oluline teema on soovoolavus. Sellest rääkimine ei ole meil enam ammu uus asi. Tiibeti süsteemis on olemas kolmanda soo mõiste, seal on mees, naine ja maning, mis jaguneb omakorda päris mitmesse eri kategooriasse. Üks asi on see, kuidas me kogeme end psühholoogiliselt või millised me enesevaatluse põhjal oleme, teine külg on energeetika, mis on näiteks pulsi järgi eristatav. Mu tuttavad Aasiast võtavad enesestmõistetavana seda, et meil on mitmeid elusid. Budismis küsitakse: kumb tuleb enne, kas homne päev või järgmine elu? Nii on see miljonite inimeste jaoks. Meie jaoks on see arusaamatu. Mõelge näiteks: täna olen maskuliinne mees, aga homme ärkan ja olen väike tüdruk või keegi muu. See on väga intrigeeriv. Kui ma oma tööd kirjutasin, jõudis mulle palju sügavamalt kohale küsimus, et mis siis ikkagi juhtub, kui ma suren? Mis uuesti ellu ärkab? On see teadvusevoog või meelevoog? Mille kaudu talletuvad meisse mustrid? Mis mustritega ma üles ärkan? Mida ma mäletan? Need on huvitavad küsimused. Ma olen proovinud seda teemat lahti harutada.
Tiibeti õpetajad on öelnud, et kui me ei mäleta sedagi, mida me eelmisel aastal samal ajal tegime, siis kuidas me saame mäletada oma eelmisi elusid. Tiibeti budismis on huvitavad veel ka tühjuse ja näivuse teemad. Võtame näiteks virtuaalmaailma argielulise näite. Tänapäeval on paljudel virtuaalsed suhted, inimesed tutvuvad ja ei saagi reaalselt kokku. Kui nad ühel päeval aga kohtuvad, mis siis saab? Kuidas me omavahel läbi käime, kas oskame üksteist puudutada, koos olla, aktsepteerida? Ma näen seda ka igapäevatöös. Partnerid saavad peamiselt kokku virtuaalruumis, kuid mis juhtub, kui kohtume tegelikult? Kuidas meie emotsioonid pideva virtuaal- ja reaalmaailma vahel pendeldamisega toime tulevad?
K: Kuidas sa ise Lääne ja Tiibeti meditsiini vahel tasakaalu leiad? See ei pruugi vist alati väga lihtne olla?
Ma olen Lääne meditsiinist nii läbi imbunud ja meesterahva alumise poolega nii palju tegelenud, et ma usaldan Lääne meditsiini ikka väga palju. Tiibeti meditsiini järgi ütleks ma lisaks, et meis on hämmastavalt palju kihte. See on uskumatu, kui vähe me neist oma elus kasutame. See on nii ka lähisuhetes, meil võib olla küll arvukalt partnereid, aga me suudame paraku neist ja endast avastada vaid väga väikese osa. Inimelu on niivõrd lühike, aga sisemaailm väga rikas. Neid kihte oleks võimalik veel ja veel uurida. Kui me vaatame inimesi enda ümber, märkame, et mõned on juba lapsena tõsisemad, endassesüüvinumad, teistele on antud eluteel hulgaliselt katsumusi. Uku Masing on öelnud, et kui me vaid teaksime, kes me oleme varem olnud, siis me ei peaks uuesti alustama ja kõiki oma vigu kordama. Toomas Paul on seevastu öelnud, et ilmselt peame ikka kõik asjad oma elus ise läbi tegema ja varem tehtut kordama, vanemate õpetussõnadest või teiste vigadest jääb üldjuhul väheks. Pean neid mõlemaid enda jaoks meie kultuuriruumi vaimseteks teejuhtideks.
Ma usun, et kõik valikud, mis me selles elus teeme, mõjutavad ennekõike seda, mis toimub selles elus, aga ka seda, mis hakkab toimuma tulevastes eludes. Oluline on jälgida oma tegusid ja mõtteid, veelgi tähtsam on mõista motivatsiooni, miks me midagi teeme. Tiibeti filosoofia järgi koosneb nii universum kui ka meie keha meele kõrval viiest elemendist. Need on ruum, tuli, tuul, vesi ja maa. Ruum on kõikjal, ta loob teistele elementidele keskkonna. Kõik need viis elementi on meie sees, ühest küljest on need seotud emotsioonidega, meie sisemusega, teisest küljest on oluline, kuidas me välismaailmaga kontakti hoiame. Viis elementi meie sees peavad ühilduma viie elemendiga väljas ehk lihtsamalt öeldes loodusega. Loodushoid on väga oluline. Me peame oma eesti kultuuris proovima seda säilitada. Hoidma seda, et me ei võõrduks järvedest, puudest, metsadest, tuulest ja tulest. Oluline on see, et me säilitaksime sideme metsaga ja ei muudaks seda puupõldudeks; et me mõtleksime elementaarsetele asjadele ja jõuaksime selleni, kuidas hoida harmooniat loodushoiu, tööstuse ja modernse maailma vahel. Ma olen mõelnud selle üle, et kust tuleb see, et põlisrahvad, nagu indiaanlased või saamid, joovad nii palju? Nad on elanud aastasadu loodusega harmoonias ja nüüd läheb järsku miski paigast ära. See mõjub neile hävitavalt, nad kistakse justkui tükkideks.
Lõunamaades süüakse palju tšillit, see teeb seest kuumaks, naps teeb ka seest kuumaks, aga kuna viimane tekitab sõltuvust, siis ühel hetkel muutume napsu orjaks. Samas pole ka see lahendus, kui me hakkaksime siin ohtralt tšillit sööma. Peame mõtlema ja leidma oma laiuskraadile loomulikke naturaalseid sooja tekitavaid vahendeid – näiteks saun ja sokid. Ega asjata räägita, et villasokkidega on sõdu võidetud. Talvesõja ajal oli Stalini vägi väga kehvasti riietatud, soomlastel olid jalas villased sokid ja seljas soojad riided. Meestel on vaja mõelda, kuidas sooja hoida, kui oled külmaga väljas. Kui käid korraliku külmaga suusatamas ja higisena autosse istud, on kerge külmetada. Lihtne loogika ütleb, et kõigepealt peaks end ära kuivatama, teised riided panema, see oleks tervisele parem. Tüüpiline on ka see, et metsas jahil käies saavad jalad märjaks. Jahimehed tulevad tihti eesnäärmepõletikuga minu vastuvõtule. Üks kukkus jahil veeauku, peale seda pidi paar kilomeetrit käima külmas märgade riietega. Sellised lihtsad ja loogilised asjad loevad, küsimus pole selles, et põhja pool on rohkem haigusi, vaid oluline on teada, kuidas erinevates olukordades käituda. Nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid valesti valitud riided.
K: Kuidas sulle tundub, kas haigused on läinud hullemaks, on neid rohkem?
Ma arvan, et meil Eestis on ikka asi paremaks läinud. Mulle tuleb meelde selline olukord, et kui ma olin juba meestearsti residentuuris, küsisin ühelt patsiendilt, et millal viimati seksuaalelu elasid? Ta vastas, et pärast poja sündi lõpetasin ära. Ta oli juba vana mees. Mul jäi suu lahti. Meil ei ole Eestis seksuaalsusest korralikke uuringuid. See teema on ka meil polariseeritud. Ühe põhjaliku inim- ja intiimsuhete uuringu tegi 2000. aastal Nokia rahade eest soomlane Elina Haavio-Mannila. Kuna tema isa oli estofiil, siis lugupidamisest oma isa ja meie kultuuri vastu uuris ta nii Eesti naiste kui meeste seksuaalsust. Üks järeldus oli see, et seksuaalelu lõpetati 1990-ndatel väga varakult ära. Tänapäeval on selles osas elukvaliteet parem. Meil on erektsioonihäirete raviks väga head Lääne ravimid, mistõttu saame olla pikaajalistes seksuaalsuhetes. Kehalised põhjused meid otseselt ei sega. See on loomulik, et kuue- või seitsmekümneaastane, vahel ka viiekümneaastane mees vajab midagi lisaks. Pigem tekitab imestust, kui üheksakümneaastasel on selles vallas kõik korras, teda tuleks siis uurima hakata. Mulle meenub siinkohal üks üheksakümneneljaa-astane patsient, kelle hormoonide tase oli kõrgem kui mõnel noorel mehel. Ta naine oli surnud ja seksuaalelu lõppenud, aga mulle jäi põgusal uurimisel silma tõsiasi, et ta elas maal ja bussipeatus oli päris kaugel. Seetõttu pidi ta palju jala kõndima. Samal ajal oli üks üheksakümnekahe-aastane mees, kelle suguhormoon oli küll väga madal, aga kes jätkas seksuaalelu ravimite abiga.
Tiibeti meditsiinis on olulisel kohal elujõu teema. Kõik ei ole ainult hormoonidega seotud, siin tulevad mängu ka suhte iseloom, seksi olulisus partneritele ja mitmed muud asjad, mille hulka kuulub seesama salapärane elujõud. Meil on Eestis Jõõpre lähedal Tiibeti traditsioonilise meditsiini keskus Men Ling. Seal viivad elujõu arendavaid retriite läbi terapeudid Kaido ja Silva Soobik, mõlemad on õppinud Rahvusvahelises Tiibeti Meditsiini Akadeemias.
Lääne meditsiinis aitab saavutada paremaid, holistilisemaid tulemusi interdistsiplinaarne võrgustik, hea kollektiiv ja koostöö. Näiteks prostatiidiga suudame nüüd paremini tegeleda – meie töökollektiiv on suurem, võrgustik on olemas. Kui ma tööd alustasin, mõtlesin, et ega rohkem kui nelja keerulise patsiendiga kuus tegeleda ei jaksa. Praegu on erektsioonihäirete ravimid olemas, mehed elavad võrreldes minu isa ajaga täna paradiisis. Lääne meditsiinis mõistame, et kõrge kehakaal, vähene liikumine ja muud riskitegurid soodustavad metaboolset sündroomi ja erektsioonihäireid ning toovad kaasa meessuguhormooni languse. Kehakaalu vähendamine ja liikumise suurendamine annavad parema elukvaliteedi nii üldiselt kui ka seksuaalselt. Ka kehaväline viljastamine on tänapäeval ühe modernse võimalusena väga palju juurde andnud. Seejuures ei tohi muidugi meest taandada seemneraku doonoriks, see on asja teine pool. Liiga kergekäeliselt kehavälise viljastamise poole pöörduda ei ole õige. Igal juhul on kasulik, kui me selle protsessi käigus õpime paremini tundma iseennast, enda tervist ja oma suhet, seda nii kehaväliseks viljastamiseks kui ka üldise tervise jaoks.
Meestel nagu ka kogu ühiskonnal on palju emotsionaalseid häireid. Siin on loodusravil ja terviku tajumisel oluline koht. Sellisest süsteemsest lähenemisest oleks ka Lääne meditsiinile palju kasu. Loodusravi tuleks sügavuti õppida siiski algallikatest. Ma ise tunnen, et hoolimata neljateistkümnest aastast sowa rigpa’s, olen alles alguses ja süvenemist jätkub veel kogu eluks.
Vaja on süsteemset haridust ja inimesi, kel oleks võimet sügavuti minna. Samas on vajalikud ka harimine ja lihtsad võtted eneseabiks.
K: Tuleme alguse juurde tagasi. Kas Traditsioonilise Lääne Meditsiini Akadeemia asutatakse?
Praegu teeme Väluste traditsioonilise Tiibeti meditsiini kooli Viljandi lähedal. Võitleme selle eest, et see igapäevaselt toimima hakkaks. Kui sellega hakkama saame, võiks küll sinna kõrvale teha ka Lääne meditsiini akadeemia. Kui ma kaheksakümneaastaselt veel elan, kutsun siia mujalt maailmast rääkima elusolevad professorid, et rõhutada tervikliku õpetuse olulisust. Tähtis on ka elukestev õpe, et pidevalt oleks võimalik end täiendada ja edasi liikuda. Miks ma ise nii palju tegutsen? Sest mul on huvitav, ma avastan üha uusi asju. Mind on see teema huvitanud noorest saati, nüüd ma teen seda kõike süsteemsemalt. Ka töö iseendaga, oma traumadega, on väga oluline. Mind aitab see reaalselt edasi. Ma ei sattunud Tiibeti budismi peale isiklike probleemide tõttu. Mul olid asjad korras, olid head kristlikud õpetajad Vello Salum ja Toomas Paul.
Kui me tegime 2006. aastal raamatut „Seksuaalsus Eestis“, mille aluseks oli Elina Haavio-Mannila uurimustöö, kutsusin keeletoimetajaks Ingvar Luhaääre. Saime raamatu kenasti valmis, siis ütles Luhaäär mulle ja abikaasale, et nüüd peate minuga Indiasse tulema. Nii me sinna sattusimegi. Juhuslikult oli samal ajal meie esimeses peatuskohas Dharamsalas Dalai-laama koolitus, mis mind kohe ligi tõmbas. Küsimused, mida seal käsitleti, olid nii huvitavad, et see tõmbas mind lihtsalt käima. Alguses mõtisklesin pikalt, et miks mul seda vaja on. Siis süvenesin Uku Masingu filosoofiasse. Ta oli meie kultuuris ikka väga eriline inimene. Kristliku õpetaja Vello Salumi toas oli ka Potala palee ja Dalai-laama pilt. Ta võõrustas Dalai-laamat selle külaskäigu ajal enda juures Põlvamaal. Tegime Vello Salumi juures Pilistveres noortelaagreid, arutasime, kuidas elus paremini toime tulla. Need toimusid 2000. aastate alul mitu aastat, samal ajal tuli välja ka raamat „Mees muutuvas maailmas“.
Õpetaja Salum ütles, et iga eestlane peaks lugema läbi Uku Masingi raamatu „Meil on lootust“, mis on ilmunud eesti mõtteloo sarjas. Selles raamatus ta küll naistest väga hästi ei räägi, aga see tuleb sellest, et tema ideaal ei olnud „kohvitante“, vaid toniseeriv, uudishimulik, ärkvel, maailmale avatud, aktiivne tüdruk. Ühesõnaga ta idealiseeris naise seksuaalsust ja ärkvemal olekut. Kui ta saaks pilgu heita tänapäeva, siis ta näeks, et praegu ongi rohkem tema ideaaltüüpi naisi.
