Juhtmevaba kiirgus võis koroonapandeemiale kaasa aidata toksilise keskkonnafaktorina.

by | 18. jaanuar 2022 | Teadus

USA Terviseinstituut (NIH) ühendab koroona esimese laine linnadega, mis läksid üle 5G-le. Ajakirjas Journal of Clinical and Translational Research avaldati 2021. aasta septembris artikkel Evidence for a connection between coronavirus disease-19 and exposure to radiofrequency radiation from wireless communications including 5G, mille autoriteks on Beverly Rubik (Saybrook University ja Institute for Frontier Science, USA) ja Robert R. Brown (Hamot Hospital, University of Pittsburgh Medical Center; Radiology Partners, Phoenix, AZ, USA), vahendab Kiirgusinfo.ee.

Kokkuvõte

Koroonaga võitlemise rahvatervise poliitikas on laialdaselt ignoreeritud keskkonnamõjudest tulenevaid tegureid. Võttes arvesse epidemioloogilist kolmikut (toimeaine-peremeesorganism-keskkond), mida kohaldatakse kõigi haiguste suhtes, uuriti koroonapandeemia võimalikku keskkonnategurit: traadita sidesüsteemidest tulenevat raadiosageduslikku kiirgust, sh mikro- ja millimeeterlaineid.

Koroonapandeemia põhjustanud viirus kerkis esile Wuhanis, Hiinas vahetult pärast 5G rakendamist ja levis kiirelt kogu maailmas, näidates esialgu statistilist korrelatsiooni hiljuti rahvusvaheliselt rakendatud 5G-võrkudega. Käesolevas uuringus töötati läbi eelretsenseeritud teaduskirjandus juhtmevaba tehnoloogia bioloogilise mõju kohta ja tuvastati mitmeid mehhanisme, mille põhjal juhtmevaba kiirgus võis koroonapandeemiale kaasa aidata toksilise keskkonnafaktorina.

Ühildades biofüüsikat ja patofüsioloogiat, esitatakse uuringus tõendid, et juhtmevaba kiirgus võib

1) põhjustada morfoloogilisi muutusi punaverelibledes, kaasa arvatud ehhinotsüüdi (ebanormaalse kuju ning kestaga punaverelibled) tekkimine ja erütrotsüütide agregatsioon (Roleaux ehk ruloo-efekt ehk vereliblede omavaheline liitumine), millest viimane omakorda aitab kaasa hüperkoagulatsiooni läbi trombide tekkele;

2) kahjustab mikrotsirkulatsiooni ning vähendab punavereliblede ja hemoglobiini taset, mis süvendab hüpoksiat ehk hapnikuvaegust organismis;

3) võimendab immuunsüsteemi häireid, immuunsuse langust, autoimmuunhaigusi ja raskekujulisi põletikke;

4) suurendab raku oksüdatiivset stressi ja vabade radikaalide tootmist, mille tagajärjeks on vaskulaarsed vigastused ja elundikahjustused;

5) suurendab rakusisest Ca2+ sisaldust, mis on oluline viiruse sisenemiseks, paljunemiseks ja vabanemiseks, lisaks toetab see põletikulisi protsesse;

6) võimendab arütmiat ja südamerütmihäireid.


Soovitus patsientidele käesoleva uurimuse raames:

Juhtmevaba kiirgus on muutunud üldlevinud keskkonnastressoriks, mis antud uuringu andmetel võib olla aidanud kaasa COVID-19-ga nakatunud patsientide kahjulikele tervisemõjudele ja suurendanud koroonapandeemia tõsidust. Seetõttu soovitame kõigil inimestel, eriti koroonahaigetel, vähendada kokkupuudet juhtmevaba kiirgusega nii palju kui võimalik, kuni edasised uuringud selgitavad paremini juhtmevaba kiirgusega kroonilisest kokkupuutest tingitud süsteemseid tervisemõjusid.

1. Taustaks

5G puhul kasutatakse elektromagnetilise spektri kõrgsageduslikke lairibasid ja ulatuslikke lairibasid raadiosagedusel vahemikus 600 MHz kuni peaaegu 100 GHz, sisaldades lisaks praegu kasutatavatele vahemikele ka millimeeterlaineid (>20 GHz). Kuna need kõrged sagedused neelduvad tugevalt atmosfääris, eriti vihma ajal, on saatja ulatus piiratud 300 meetriga. Lisaks maismaal asuvatele tihedalt paigutatud tugijaamadele ja antennidele asuvad 5G satelliidid ka kosmoses, suurendades inimkonna kokkupuudet juhtmevaba kiirgusega nii õues kui ka hoonetes sees. Selline infrastruktuur viib maailma elektromagnetilise keskkonna enneolematule tasemele ja võib põhjustada teadmata tagajärgi kogu biosfäärile, sealhulgas inimestele. 

31. oktoobril 2019 aktiveeriti Wuhanis, Hiinas ülelinnaline 5G side, detsembris sai alguse COVID-19 puhang.

Haiguspuhangud järgnesid peagi ka teistes piirkondades, kus rakendati vähemalt osaliselt 5G-d, sealhulgas Lõuna-Koreas, Põhja-Itaalias, New Yorgis, Seattle´is ja Lõuna-Californias.

2020. aasta mais teatas PhD Vladimir Mordachev statistiliselt olulisest korrelatsioonist raadiosagedusliku kiirguse intensiivsuse ja COVID-19-sse suremuse vahel 31 riigis üle maailma. Ameerika Ühendriikide esimese pandeemialaine ajal olid COVID-19-sse nakatumised ja surmajuhtumid statistiliselt kõrgemad osariikides ja suurlinnades, kus oli juba käivitatud 5G.

Juba enne Teist maailmasõda on avaldatud suur hulk eelretsenseeritud kirjandust juhtmevaba kiirguse bioloogiliste mõjude kohta. Selle kirjanduse uurimisel leiti COVID-19 patofüsioloogia ja juhtmevaba kiirguse kahjulike bioloogiliste mõjude ristumiskohad. Järgnevad tõendid, mis viitavad sellele, et juhtmevaba kiirgus on olnud COVID-19 võimalik süvendav tegur.

COVID-19 kliiniline pilt on osutunud väga varieeruvaks.

Varajase haiguse sümptomid võivad olla muu hulgas kurguvalu, peavalu, palavik, köha, külmavärinad. Hilisemas etapis võivad tekkida raskemad sümptomid, nagu õhupuudus, kõrge palavik ja tugev väsimus. Kirjeldatud on ka neuroloogilist mõju maitse- ja lõhnakao näol. Kuna viirus seondub rakkudega, mis sisaldavad angiotensiini konverteerivat ensüüm kaks retseptorit (ACE2), võib see kahju tekitades levida elunditesse ja pehmetesse kudedesse kogu kehas, sh kopsud, süda, soolestik, neerud, veresooned, rasvkude, munandid ja munasarjad. Haigus võib suurendada süsteemset põletikku ja põhjustada suurenenud vere hüübivust.

2. Meetod

Käesolevas töös uuriti traadita kiirguse bioloogilisi mõjusid ajavahemikus 1969–2021 teostatud üle 250 eelretsenseeritud uurimise aruandest. Lisaks kasutati teaduskirjandust, mis käsitles raadiosagedusi 600 MHz kuni 90 GHz, pöörates erilist tähelepanu mittetermilistele, madala võimsusega võimsustihedustele (<1 mW/cm2) ning pikaajalisele kokkupuutele kiirgusega.

3. Tulemused

Leiti neli kattuvat bioloogilist mõju COVID-19 ja juhtmevaba kiirguse vahel:

— 1. Muutused veres

Juhtmevaba kiirgus võib põhjustada morfoloogilisi muutusi veres, mis on selgelt nähtavad faasikontrasti või tumevälja mikroskoopia kaudu elusa vere proovis. 2013. aastal täheldas PhD Magda Havas erütrotsüütide koondumist, sealhulgas erütrotsüütide agregatsiooni (roleaux ehk ruloo-efekt, kus verelibled omavahel liituvad) elusates vereproovides juba pärast 10-minutilist kokkupuudet 2,4 GHz mobiiltelefoniga.

4G mobiiltelefoni mõju kümne inimese verele, kellest igaüks oli kahe järjestikuse 45-minutilise intervalliga kokku puutunud mobiiltelefoni kiirgusega, täheldati kahte tüüpi toimeid: punaste vereliblede suurenenud kleepuvus ja rouleaux’ moodustumine, millele järgnes ehhinotsüütide (ogaliste tippudega punaverelibled) moodustumine. Sarnaseid punaste vereliblede muutusi on kirjeldatud COVID-19 patsientide vereproovides. Rouleaux’ moodustumist on täheldatud kolmandikul COVID-19 patsientidest, samas kui ehhinotsüütide moodustumine on muutlikum. Ogavalgu ühildumine veresoonte rakukesta ACE2 retseptoritega võib põhjustada endoteeli kahjustusi isegi isoleeritud kujul. Rouleaux’ moodustumine, eriti endoteelikahjustuste korral, võib ummistada mikrotsirkulatsiooni, takistada hapniku transporti, aidates kaasa hüpoksiale (hapnikuvaegusele) ja suurendades tromboosi riski. Seega COVID-19 infektsiooniga seotud trombogeneesi võib põhjustada ka otsene viiruse seondumine ACE2 retseptoritega trombotsüütidel.

Lühidalt öeldes võivad nii kokkupuude juhtmevaba kiirgusega kui ka COVID-19 põhjustada erütrotsüütide morfoloogiat ja vähendada hemoglobiini taset, mis aitab kaasa hüpoksiale.

 2. Oksüdatiivne stress

COVID-19 pärsib organismi oksüdatiivse stressi vähendamise võimet, suurendades seeläbi haigestumust. COVID-19 raskematele juhtudele on iseloomulik põletikutsütokiinide, nagu interleukiini IL-6 ja TNF-α ületootmine ning vähenenud interferoonide IFNα ja IFNβ tootmine. Oksüdatiivne stress koos mitokondriaalse väärtalitlusega suurendab tsütokiinide tulva, põhjustades koekahjustusi, rasket haiguse kulgu ja surma.Samamoodi tekitab madalsageduslik juhtmevaba kiirgus rakkudes oksüdatiivseid kahjustusi. Tegelikult peetakse oksüdatiivset stressi üheks peamiseks mehhanismiks, mille kaudu juhtmevaba kiirgus põhjustab rakukahjustusi. Saja eelretsenseeritud uuringu hulgas, milles uuriti madala intensiivsusega kiirgustaseme oksüdatiivset toimet, kinnitasid 93 neist, et juhtmevaba kiirgus indutseerib bioloogilistes süsteemides oksüdatiivset toimet. Juhtmevaba kiirgus on suure patogeense potentsiaaliga oksüdatiivne tegur, eriti kui kokkupuude on pidev.

Sarnasusi leidub ka COVID-19 ning juhtmevaba kiirguse puhul glutatiooni osas. Glutatioon on peamine inimkeha sulfhüdrüülil põhinev antioksüdant ja selle puudust peetakse COVID-19 raskemate sümptomite kõige tõenäolisemaks põhjuseks. COVID-19-ga kõige sagedamini kaasuvate haiguste puhul, nagu kõrgvererõhutõbi, ülekaal, diabeet ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, on samuti organismis madal glutatiooni tase. Sellises sünergias oksüdatiivse stessiga võibki haigus luua organismis “täiusliku tormi”. Paljud uuringud näitavad oksüdatiivset stressi ja madalat glutatiooni sisaldust inimeste organismis, kes puutuvad kokku juhtmevaba kiirgusega. Üleüldine kokkupuude juhtmevaba kiirgusega võib kaasa aidata südame-veresoonkonna haigustele, tekitades kroonilise oksüdatiivse stressi seisundi. Omakorda on olemas seos oksüdatiivse stressi ja trombogeneesi vahel. Veresoonkonna endoteel sisaldab ACE-2 retseptoreid, millega viirus end siduda saab. Sellest tulenev endoteliit võib põhjustada luminaalset ahenemist ja vähendada verevoolu. Arteriaalses süsteemis leiduv võimalik tromb takistab veelgi verevoolu, põhjustades isheemiat ja/või infarkte kaasatud elundites, sh kopsuemboolides, ja insulti. Ebanormaalne vere hüübimine, mis viib mikroemboolideni, on tuntud COVID-19 komplikatsioon. Kardiovaskulaarsed trombid on COVID-19 surmade tavaline põhjus.

Kokkuvõttes on oksüdatiivne stress peamine rakukahjustuse põhjus nii COVID-19 patofüsioloogias kui ka juhtmevaba kiirguse kokkupuutest põhjustatud rakukahjustustes.

— 3. Immuunsüsteemi häired ja aktiveerimine

COVID-19 põhjustab nii organismi tavapärase kaasasündinud immuunvastuse kui ka hilisema kohandatud immuunvastuse. Viirus suudab immuunvastust alla suruda, eelkõige vähendades T-lümfotsüütide tootmist. Raskemate haigusjuhtude puhul on tavaliselt madalam lümfotsüütide arv, suurem leukotsüütide arv ja neutrofiilide-lümfotsüütide suhe, samuti madalam monotsüütide, eosinofiilide ja basofiilide protsent. Rasked COVID-19 juhtumid näitavad suurimat kahju T-lümfotsüütide tootmisele. Võrdluseks, väikse võimsusega juhtmevaba kiirguse uuringud laboriloomadega näitavad samuti immuunfunktsiooni halvenemist. Leiud hõlmavad immuunrakkude füüsilisi muutusi, immunoloogiliste reaktsioonide vähenemist, põletikku ja koekahjustusi. Kokkupuude elektromagnetväljadega, sealhulgas juhtmevaba kiirgusega, võib häirida immuunsüsteemi ning põhjustada allergilisi ja põletikulisi reaktsioone kokkupuutetasemel, mis on oluliselt väiksem kui praegused riiklikud ja rahvusvahelised ohutuspiirangud, ning suurendada süsteemsete haiguste riski. 

Lühidalt öeldes võib COVID-19 põhjustada nii immuunsüsteemi häireid kui ka tsütokiinitorme (hüpertsütokineemia on immuunsüsteemi massiivne, potentsiaalselt letaalne süsteemne põletikuline reaktsioon patogeenile, mis seisneb immuunrakkude aktiveerimises tsütokiinide poolt). Kokkupuude madala taseme juhtmevaba kiirgusega, nagu on täheldatud loomkatsetes, kahjustab samuti immuunsüsteemi, kusjuures krooniline igapäevane kokkupuude tekitab immunosupressiooni või immuunsüsteemi häireid, sh ülereguleerimist.

— 4. Suurenenud rakusisene kaltsium

1992. aastal leidis PhD Jan Walleczek esmakordselt, et madalsageduslikud elektromagnetväljad (<3000 Hz) võivad mõjutada rakumembraani vahendatud Ca2+ signaale, põhjustades rakusisese Ca2+ suurenemist. Suurenenud rakusisene Ca2+ on viiruse sisenemiseks, paljunemiseks ja vabanemiseks hädavajalik. On teada, et mõned viirused võivad manipuleerida pingetundlike (L-tüüpi) kaltsiumikanalitega, et suurendada rakusisest Ca2+, hõlbustades seeläbi viiruse sisenemist ja paljunemist. Lisaks on suurenenud rakusisene Ca2+ tihedalt seotud südameprobleemidega, nagu stenokardia, hüpertensioon, arütmiad ja erijuhtudel vasospasmidest tingitud neuroloogilised nähud.

On olemas kaudseid tõendeid selle kohta, et rakusisene Ca2+ võib olla seotud COVID-19-ga. Hiljutine uuring COVID-19 eakate patsientidega näitas, et neid, keda raviti kaltsiumblokaatorite amlodipiini või nifedipiiniga, jäid suurema tõenäosusega ellu, vajasid vähem tõenäoliselt intubatsiooni või mehaanilist ventilatsiooni.

Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et juhtmevaba kiirguse mõju pingetundlikele kaltsiumikanalitele on üks peamisi kiirguse toimemehhanisme organismile, soodustades ja suurendades viirusega nakatumist ning aidates kaasa põletikulistele protsessidele ja tromboosile.

— 5. Mõju südamele

Südamerütmihäireid esineb sagedamini kriitiliselt haigetel COVID-19 patsientidel. Arütmia põhjus COVID-19 patsientidel on mitmefaktoriline, hõlmates nii südameveresoonkonna siseseid kui ka väliseid tegureid. Südamelihase infektsioon põhjustab müokardiiti ja müokardi isheemiat; teisene või süsteemne vererõhu tõus südamevatsakestes või vererõhu tõus kopsus võib põhjustada südame arütmiat. COVID-19 patsientidel on tavaliselt suurenenud südame troponiini tase, mis näitab südamelihase kahjustumist. Südamekahjustusi on seostatud arütmiate ja suurenenud suremusega. 

Juhtmevaba kiirguse südame-veresoonkonna mõjud tõi selgelt välja Washingtonis asuva USA mereväe bioteaduste osakonnas töötanud Christopher Dodge, kes 1969. aastal vaatas läbi 54 tööd ja leidis, et raadiosageduslik kiirgus võib kahjustada kõiki keha peamisi süsteeme, sealhulgas takistada vereringet, muuta vererõhku ja südame löögisagedust, mõjutada elektrokardiogrammi näite ja põhjustada valu rinnus ning südamepekslemist. 1970. aastatel vaatas Zory Glaser läbi enam kui 2000 raadiosagedusliku kiirguse bioloogilise mõju publikatsiooni ja jõudis järeldusele, et mikrolainekiirgus võib muuta elektrokardiogrammi näite, põhjustada valu rinnus, suurendada trombide tekkimise võimalust, põhjustada tromboosi ja kõrgvererõhutõbe. Samuti on täheldatud atakke, krampe ja autonoomse närvisüsteemi reaktsiooni muutust.

Lühidalt öeldes võivad nii COVID-19 kui kokkupuude juhtmevaba kiirgusega otseselt ja/või kaudselt mõjutada südame ja südame-veresoonkonna tööd.

4. Arutelu

Siinsed uurimuslikud tõendid viitavad võimalikule seosele juhtmevaba kiirguse kahjulike tervisemõjude ja COVID-19 kliinilise kulgemise vahel. Juhtmevaba kiirgus võis COVID-19 pandeemiat võimendada, nõrgestades peremeesorganismi ja süvendades COVID-19 haigust. Kuid ükski siin käsitletud tähelepanek ei tõenda nende põhjuslikku seost. On selge, et COVID-19 esineb ka madala kiirgustasemega piirkondades. Lisaks ei ole teada juhtmevaba kiirgusega kokkupuutest põhjustatud suhteline haigestumus COVID-19 puhul. Rõhutame siiski, et juhtmevaba kiirgus võis kaasa aidata COVID-19 varajasele levikule ja haiguse raskele kulule.

Kiirgusmõjude uurimine on keerukas: näiteks mobiiltelefoni kasutamisel tüüpilise telefonivestluse ajal varieerub kiirguse intensiivsus igal hetkel oluliselt, sõltuvalt signaali vastuvõtmisest, sagedusriba jagavate abonentide arvust, juhtmevaba infrastruktuuri asukohast, objektide ja metallpindade olemasolust, kaasa arvatud ekraani lugemisrežiimist. Sellised kõikumised võivad ulatuda 100%-ni signaali keskmisest intensiivsusest. Seadme raadiosagedus muutub pidevalt erinevate väärtuste vahel saadaolevas sagedusalas. Mida suurem on teabe hulk (tekst, kõne, internet, video jne), seda keerukamaks muutuvad sidesignaalid. Seetõttu ei saa me täpselt hinnata nende signaaliparameetrite, sealhulgas madalsageduslike komponentide väärtusi ega ennustada nende varieeruvust aja jooksul.

Käesoleva dokumendi võimalik kriitika on see, et mittesoojuslikust kokkupuutest tulenevad kahjulikud bioloogilised mõjud ei ole teaduses veel üldtunnustatud. Lisaks ei arvestata neid mõjusid paljudes riikides rahvatervise poliitika kehtestamisel.

5. Lõpetuseks

Kokkupuude juhtmevaba kiirgusega on laialt levinud, samas sageli ignoreeritud keskkonnastressor, mis võib põhjustada väga erinevaid negatiivseid bioloogilisi mõjusid. Aastakümneid on sõltumatud teadlased üle maailma rõhutanud terviseriske ja kumulatiivset kahju, mida põhjustab juhtmevaba kiirgus. Artiklis esitatud tõendid on kooskõlas suure hulga tõestatud teadustöödega.

COVID-19 ja juhtmevaba kiirguse vahel on patobioloogias märkimisväärne kattumine. Siin esitatud tõendid näitavad, et COVID-19 kliinilise progresseerumisega seotud mehhanisme võib eksperimentaalsete andmete kohaselt luua ka kokkupuude juhtmevaba kiirgusega. Seetõttu pakume, et on olemas seos juhtmevaba kiirguse kahjulike bioloogiliste mõjude ja COVID-19 vahel.

Tervishoiutöötajad ja poliitika kujundajad peaksid võtma arvesse juhtmevaba kiirgust võimaliku toksilise keskkonnastressorina. Kõikidele patsientidele ja üldsusele tuleks pakkuda meetodeid juhtmevaba kiirgusega kokkupuute vähendamiseks.

Liitu meie e-posti loendiga

Soovid edaspidi teateid meie tegemistest, koolitustest, ilmunud artiklitest?
Soovid kaasa rääkida Eesti TAM arengus?
Hakkame peagi sind kursis hoidma.